Analüütikute hinnangul võib nafta hind kerkida selle aasta mais 50 dollarini barreli eest.
Kuigi 2015. aasta viimases kvartalis aeglustus globaalne
naftanõudluse aastane kasv Hiina ja ka arenenud tööstusriikide probleemide mõjul 2 protsendilt 1,2 protsendile ning paljud analüütikud pidasid seda oluliseks suunamuutuseks, jõuab Credit Suisse Group AG energiaanalüütik Jan Stuart värskelt avaldatud uuringus vastupidisele seisukohale.
„Naftanõudluse kasv näitab kiirenemise märke,“ kirjutas Stuart Bloombergi vahendusel ning omistab vahepealset aeglustumist soojale talvele, kahanenud aktiivsusele loodusvarade kasutuselevõtuga tegelevates tööstusvaldkondades ning püsivale nõrkusele sellistel arenevatel tugudel nagu Venemaa ja Brasiilia.
„Pärast talvist korrektsiooni jätkub tugev kasvutrend, mida osaliselt toetab Põhja-Ameerika ja Euroopa majanduse taastumine ja pikaajalised suundumused olulistel arenevatel turgudel,“ märkis Stuart. „Nõudluse näitajad on veebruaris jaanuariga võrreldes paranenud (näiteks Brasiilias ja
USAs) või jätkanud tugevat kasvu (näiteks Indias ja Lõuna-Koreas), ka Hiina nõudlus on taas kasvanud.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järjest rohkem peavad analüütikud naftanõudluse kasvumootoriks tööstuse asemel arenevate riikide laienevat keskklassi, kes soetab rohkem sõiduautosid.
„Ennustame tagasihoidlikult kiirenevat nõudluse kasvu sel aastal eeldusel, et majanduskriisi suudetakse endiselt vältida,“ lisas Credit Suisse’i analüütik.
Sarnast seisukohta jagavate analüütikute hinnangul on oodata, et nafta hind kerkib maikuuks 50 dollarini barreli eest.
Täna on nafta hind liikunud kerges miinuses 40 dollari piirimail.
Kütuseturu maailmatrende analüüsib LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur juba 27. aprillil toimuval kütuseturu aastakonverentsil.
Autor: Äripäev.ee
Seotud lood
Eesti tööstus seisab silmitsi väljakutsega, mille mõju ulatub pea igasse sektorisse – oma valdkonna tõelisi spetsialiste ning oskustöölisi lihtsalt ei jätku. Hansavest ühendab juba aastaid tööjõupuuduses vaevlevad Eesti ettevõtteid ja kolmandatest riikidest pärit spetsialiste ning on värbamises sammu kaugemale astunud – appi on tulnud tehisintellekt, millel on igapäevatöös kanda suur ja oluline roll.