Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lihatööstussektor tõhustab tootmist
Lihatööstus tootis 2015. aasta 9 kuuga 208,6 miljoni euro väärtuses toodangut, mis oli varasema aastaga võrreldes 17,1 miljoni euro võrra kasvanud (8,9%), selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti lihatööstussektori 2015. aasta üheksa kuu ülevaatest.
Liha töötlemismahud on küll kasvanud, ent müügitulu on jäänud samale tasemele.
Foto: Mari Luud
„Lihatööstuse töötlemismahud on veidi suurenenud, kuid müügitulu on jäänud üldiselt samale tasemele. See viitab tööstuste väljamüügihindade langusele. Tööstuste üldistele majandustulemustele ei ole see tõenäoliselt veel väga tugevat mõju avaldanud, kuna tooraine kokkuostuhinna odavnemise tõttu on langenud ka kogukulud," ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand pressiteates.
Lihatööstuse müügitulu oli mullu 9 kuuga 229,2 miljonit eurot (vähenes võrreldes aasta varasemaga 1,3%). Sektori kogukulud olid 215,6 miljonit eurot (vähenemine 1,7%), samas tööjõukulud kasvasid oluliselt (14%).
„Sellele vaatamata kasvas sektori puhas lisandväärtus 46,1 miljoni euroni,mis oli aasta varasemaga võrreldes 5,6 miljoni euro võrra ehk 11,4% rohkem. See viitab ka tööstuste suundumusele oma tegevuse efektiivsemaks muutmisele keerulises majandusolukorras“, ütles Kand.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lihatöötlemise sektori moodustavad Eestis keskeltläbi 50 töötlemisettevõtet ja väikemajapidamist, millest suurtööstuse (tööga hõivatud 100 või rohkem inimest) osakaal on 16%. Viis suuremat tööstust annavad üle 90% lihatööstuse kogu müügitulust.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.