Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Omavoli maksis piimatöösturile kätte
Läinud nädalal saabus piimatootjate seas pingsalt oodatud kohtuotsus, millest kannustatuna võivad suurtööstuste vastu kohtusse minna kümned Eesti piimatootjad.
Melmilk üks omanikke Aren Põder.
Foto: Andres Haabu
Tartu maakohtus 25. jaanuaril langetatud ja pikisilmi oodatud otsusega peab tuntud piimatööstus Estover tasuma ligi 216 000 euro suuruse võla ja vähemalt 1700 eurot intressi piimatootjale Melmilk tehingute eest, mida Estover ei teinud lepingutingimuste järgi. Määravaks sai see, et osapooled eirasid endile seatud lepingutingimusi.
Konflikti juured viivad 2013. aastasse, kui Tartumaal Mäksal ligi 500 lehma pidav Melmilk sõlmis aasta viimastel päevadel piima müügilepingu Estoveri Piimatööstusega. Melmilk pidi hakkama tööstusele piima koguma ja selle eest pidi Estover tasuma lepingu järgi kuist Euroopa Liidu keskmist toorpiima kokkuostuhinda (tuntud ka kui EU28 hind ehk piima hind 100 kg kohta liikmesriigis – toim).
Maaeluministeerium saatis uuele kooskõlastusringile Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme määruse, millega plaanitakse toetada põllumajandustootjate enamusosalusega ühistulise piimatööstuse rajamist 15 miljoni euroga. Taotlustingimustesse lisati nõue, mis tagaks projektis senisest suurema hulga piimatootjate osaluse.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.