Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritoodang vähenes mullu kuuendiku võrra
Elektritarbimine ületas 2014. aasta taset perioodil märtsist oktoobrini, samas kui talvisel perioodil jäid tarbimismahud 2014. aasta samade kuude tasemest allapoole, teatas Elering.
Toodangu vähenemise peamine põhjus oli madalam elektri börsihind, mille taga oli odavama elektri sissevool Põhjamaadest. Aasta keskmine hind oli möödunud aastal 31,08 eurot, võrreldes 37,61 euroga aasta varem. Hoolimata toodangu langusest, ületas elektritoodang aasta kokkuvõttes sisemaist tarbimist 11 protsendi ulatuses, andes elektribilansi ülejäägiks 925 gigavatt-tundi. Aasta jooksul Eestit läbinud transiitvood kasvasid kolmandiku ja moodustasid 4939 gigavatt-tundi. Elektri sisemaise ülekandeteenuse maht püsis 2014. aasta tasemel.
Taastuvatest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1507 gigavatt-tundi, mis moodustas elektri kogutarbimisest 16,7 protsenti.
Lätis kasvas elektritootmine aastases arvestuses kaheksa protsenti ja tarbimine vähenes ühe protsendi. Läti elektribilanss oli 1,76 teravatt-tunni ulatuses defitsiidis, mis on eelneva aastaga võrreldes 22 protsenti võrra madalam näitaja. Tarbimise katmiseks vajamineva elektri importis Läti Eesti elektrisüsteemi kaudu.
Leedus kasvas tootmine kümnendiku, tarbimine vähenes kaks protsenti ning elektribilansi defitsiidiks kujunes 7,18 teravatt-tundi. Leedus toodetud elektri osakaal sisemaise tarbimise katmisel oli 31 protsenti. Defitsiit kaeti 55 protsendi ulatuses impordiga Läti kaudu ning 45 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.
Baltikumi summaarne elektritootmine vähenes aastases arvestuses kuus protsenti 17,65 teravatt-tunnini. Summaarne tarbimine moodustas kokku 25,67 teravatt-tundi, langedes 2014. aastaga võrreldes ühe protsendi. Baltimaade elektribilansi defitsiit moodustas kokku 8,01 teravatt-tundi, süvenedes aasta varasemaga võrreldes 13 protsendi võrra. Puudujääk moodustas kolme riigi elektritarbimisest 31 protsenti. Baltikumi elektri defitsiit kaeti hinnanguliselt 61 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning 39 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.
Põhjamaade elektritoodang ületas tarbimist nelja protsendiga, andes elektribilansi ülejäägiks 15,86 teravatt-tundi.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele