Äripäeva kaanelugu tööstusettevõtete konkurentsivõimet pärssivatest kõrgetest energiamaksudest on teiste hulgas ärgitanud sõna sekka ütlema Taastuvenergia Koja.

- Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.
- Foto: Erik Prozes
Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti väitel on artikli kõrval avaldatud rahandusministri Sven Sesteri kommentaaris elektri hinna kohta toodud numbrid valed. Sesteri andmeil moodustab aktsiis 18,75% hinnale lisatavatest kuludest, taastuvenergia tasu 36,25% ja võrgutasu 45%.
Tammist saatis Äripäeva toimetusele tabeli, milles ta enda sõnul on korrektselt arvutanud välja elektri hinnale lisanduvate maksude osa. Tammisti arvutuste kohaselt moodustab võrgutasu 61%, taastuvenergia tasu 11%, elektri aktsiis 5% ja käibemaks 23%.
Rahandusministeerium leiab, et omamoodi õigus on nii neil kui Rene Tammistil. „Meie protsendid põhinevad keskmisest suurema tarbimismahuga tööstustarbija elektri hinnakomponentide võrdlusel, mille koostas Eesti Elektritööstuse Liit 2013. aastal,“ selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja. „Lisaks on Taastuvenergia Koja arvestuses sees käibemaks, kuid kui me räägime elektrienergia müügist ettevõtetele ja eriti ettevõtetest, kes ekspordivad, siis arvestatakse see sisendkäibemaksuna maha.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rahandusministeerium lisas, et Rene Tammisti arvutused on tehtud 2015. aasta andmete põhjal, kuid elektri hind pidevalt kõigub. „Aktsiis on fikseeritud, käibemaks sõltub nii ujuvast hinnast kui ka fikseeritud aktsiisist. Konkreetsed osakaalud on iga päev erinevad, samas aktsiis on hinnakomponentidest kõige väiksema koormusega,“ edastas ministeerium.
Seotud lood
Steelhouse Group Estonia OÜ ja
1UP Technology OÜ viisid koostöös Estoveri piimatööstusega ellu uue riivjuustu ja juustukuubiku transpordiliini projekti. Eesmärk oli luua uuenduslik, retseptipõhiselt konfigureeritav ja automatiseeritud tootmisliin, kus toimuks automaatne maitseainete ja muude lisandite doseerimine, samuti ka liinide automaatne pesemine. Lahendus pidi olema lihtsalt hallatav ja suuteline vajadusel korrigeerima inimlike vigade tõttu tekkinud sisendvigu – tänu nutikale juhtloogikale ja paindlikule automatiseerimissüsteemile.