Eesti trükiettevõtete eksport hakkas möödunud aastal pidurduma ja tänavu on toodangu piiri taha müümine olnud veel raskem. Olulisima põhjusena märgivad trükkalid asjaolu, et Eesti trükikodadel pole lähiriikide konkurentidega võrdseid tingimusi.

- Printcenteri tegevjuht Sten Seene.
- Foto: Raul Mee
Trükikoja Folger Art juhataja Mait Sõõrde selgitas, et näiteks Poola ja Leedu, vähemal määral ka Läti saavad kasutada juba pikemat aega nii ekspordi toetusteks kui ka seadmete soetamiseks Euroopa Liidu abiprogrammide rahasid. “Selles ei ole Eesti trükikodadel aga eriti millegagi hiilata. Konkurents ei ole võrdne,” nentis Sõõrde 7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis.
Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt mainis, et Euroopa Liidu toetuste perioodi 2014–2020 meetmete raames ei ole trükitööstustel Eestis palju võimalusi, head väljavaated on aga lähiriikidest Lätil, Leedul ja Poolal. “Suurem osa ettenähtud investeeringutoetustest nendes riikides realiseerub viie aasta perspektiivis ning see teema on aktuaalne kogu tööstussektoris. Selle mõjusid Eesti ekspordivõimekusele näeme 3-5 aasta pärast. Eesti trükiettevõtete soov on eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtluses,” rõhutas Rostfeldt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.