Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti trükikojad siplevad ebavõrdses konkurentsis
Eesti trükiettevõtete eksport hakkas möödunud aastal pidurduma ja tänavu on toodangu piiri taha müümine olnud veel raskem. Olulisima põhjusena märgivad trükkalid asjaolu, et Eesti trükikodadel pole lähiriikide konkurentidega võrdseid tingimusi.
Trükikoja Folger Art juhataja Mait Sõõrde selgitas, et näiteks Poola ja Leedu, vähemal määral ka Läti saavad kasutada juba pikemat aega nii ekspordi toetusteks kui ka seadmete soetamiseks Euroopa Liidu abiprogrammide rahasid. “Selles ei ole Eesti trükikodadel aga eriti millegagi hiilata. Konkurents ei ole võrdne,” nentis Sõõrde 7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis.
Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt mainis, et Euroopa Liidu toetuste perioodi 2014–2020 meetmete raames ei ole trükitööstustel Eestis palju võimalusi, head väljavaated on aga lähiriikidest Lätil, Leedul ja Poolal. “Suurem osa ettenähtud investeeringutoetustest nendes riikides realiseerub viie aasta perspektiivis ning see teema on aktuaalne kogu tööstussektoris. Selle mõjusid Eesti ekspordivõimekusele näeme 3-5 aasta pärast. Eesti trükiettevõtete soov on eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtluses,” rõhutas Rostfeldt.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.