Eesti trükiettevõtete eksport hakkas möödunud aastal pidurduma ja tänavu on toodangu piiri taha müümine olnud veel raskem. Olulisima põhjusena märgivad trükkalid asjaolu, et Eesti trükikodadel pole lähiriikide konkurentidega võrdseid tingimusi.

- Printcenteri tegevjuht Sten Seene.
- Foto: Raul Mee
Trükikoja Folger Art juhataja Mait Sõõrde selgitas, et näiteks Poola ja Leedu, vähemal määral ka Läti saavad kasutada juba pikemat aega nii ekspordi toetusteks kui ka seadmete soetamiseks Euroopa Liidu abiprogrammide rahasid. “Selles ei ole Eesti trükikodadel aga eriti millegagi hiilata. Konkurents ei ole võrdne,” nentis Sõõrde 7. detsembril ilmunud trükitööstuse ja kirjastuste TOPis.
Eesti Trükitööstuse Liidu tegevjuht Kati Rostfeldt mainis, et Euroopa Liidu toetuste perioodi 2014–2020 meetmete raames ei ole trükitööstustel Eestis palju võimalusi, head väljavaated on aga lähiriikidest Lätil, Leedul ja Poolal. “Suurem osa ettenähtud investeeringutoetustest nendes riikides realiseerub viie aasta perspektiivis ning see teema on aktuaalne kogu tööstussektoris. Selle mõjusid Eesti ekspordivõimekusele näeme 3-5 aasta pärast. Eesti trükiettevõtete soov on eelkõige võrdsete konkurentsitingimuste loomine ettevõtluses,” rõhutas Rostfeldt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päikeseenergia tootmise hoogsa lisandumise tulemusena on energiaturul tekkinud olukord, kus päikesepaisteliste ilmadega langevad elektrihinnad sageli nullilähedaseks või lausa negatiivseks. Seetõttu on viimastel aastatel päikeseparkide investeeringute tasuvus oluliselt vähenenud. See valmistab enim probleeme päikeseparkidele, mille kõrval puudub tarbimine või salvestuslahendus.