Autor: Harro Puusild • 18. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tarneahela juhtimine on lai teema. Kõlab küll natuke lihtsustatult, aga kui räägime hangete juhtimisest, siis väidan, et väga paljudes ettevõtetes eeldatakse, et see on lihtne. Saame tarnijaga kokku ja ütleme, et hinnad peavad olema madalamad. Vaidleme natuke ja ongi tehtud,“ rääkis Viljar Moorits oma ettekandes. „Ma ei taha sellega öelda, et läbirääkimised kui tehnika pole tähtis, aga hoopis olulisem on tegelikult hangete juhtimisprotsess kui selline ehk kuidas ettevõte seda teostab ja arendab. Läbirääkimised on üks väike osa sellest,“ ütles Moorits.

„Mina kuulun sellesse gruppi, kes väidab, et protsess on tähtsam kui läbirääkimise tehnika. 80 protsenti sõltub sellest, kuidas ettevõte on protsessi üles ehitanud, ja 20 protsenti sõltub sellest, kui osav on ettevõte läbirääkimistehnikas,“ ütles Moorits.  

Tee ära kaupade soetusmaksumuse analüüs. Ostutulemuste parandamiseks soovitab Moorits ettevõtetele tegeleda peamiselt nelja tegevusega. „Esimene asi, mida hangete valdkonna parendamisel tuleks üle vaadata, on kaupade soetusmaksumuse analüüs. Väga palju probleeme algab sellest, et tarneahela meeskonnad ei tea, kui palju maksavad need kaubad, mida nad ostavad oma toote tegemiseks,“ ütleb Moorits. „Seal tuleks sisse võtta kõik võimalikud parameetrid, et teada, kui suur see kulu tegelikult ettevõttele on.“

„Teine asi, mis aitab, on kaupadele väga selgete ostukategooriate määramine. Praktilises elus pole võimalik kõikide tarnijatega samamoodi käituda, ettevõtted peaksid tarnijad jagama gruppidesse ja käsitlema iga kaubagruppi erinevalt. Sõltuvalt sellest, kas tegu on strateegilise või lihtsa tootega,“ selgitas ta. „Kõike kaubagruppe ja tarnijaid ei pea käsitlema ühe vitsana. Tuleb leppida kokku üldine ostustrateegia igas kaubagrupis.“

Mooritsa sõnul on kolmas meede hangete läbivaatamine. „Oma töös tarneahela juhina väidan, et see on puudulikult juhitud protsess. Näen, et nendes ettevõtetes, mida olen lähemalt näinud, on palju parendusvõimalusi. Kaks tarnijat on parem kui üks ja kolm on parem kui kaks,“ rääkis ta ja lisas, et hangete läbivaatamiseks on mitmeid võimalusi.

Neljas ehk kõige mõjusam neist neljast on Mooritsa sõnul kategooriate sisseostu metoodika juurutamine. „Võtsime oma strateegilised tooted ja hakkasime koostama iga grupi jaoks arengukava. Kõige parem tulemus oli, et meie ostumeeskond hakkas aru saama, mis on tegelikult see, mida ostame. Teine osa arengukava koostamisest on teha globaalselt selgeks, kust seda toodet on võimalik üldse osta. Kindlasti pole see tarnija ainuke, kellelt täna ostad. Kolmas samm oleks see, kuidas tahame selles kategoorias järgmistel aastatel edasi minna. Leppisime selles juhtkonnaga kokku,“ selgitas ta.

Muuga sadama konverentsikeskuses algas täna Logistika- ja Ostujuhtimise Aastakonverentside kahepäevane programm. Mõlemal päeval on konverentsidel osalemas üle 100 osaleja.