Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstuspargid kaotanud varasema võlu
Kuigi tööstusparkide esindajad kinnitavad kui ühest suust, et huvilisi jätkub, otsivad ettevõtjad pigem alternatiivseid lahendusi. Vahi tööstusparki kinnistuid müüva maakleri Sandra Musta sõnul on tööstuspargid aja jooksul kaotanud endise võlu.
Juba kümmekonna aasta eest hakkas Pärnu linn planeerima Loode-Pärnu tööstus-küla. Ent plaaniks see toona jäigi, peagi saabus ka majanduskriis, mil ettevõtted laienemise asemel hoopis tootmist koomale tõmbasid. Praegu on tööstuskülas püsti vaid OÜ ¬Pereauto Renault’ ja Dacia sõiduautode müügisalong ja teenindushoone. Kokkulepped on olemas veel kuue firmaga.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus arendab tööstusparke Narvas, Jõhvis, Kivi-õlis ja Kohtla-Järvel. Nende kodulehelt on näha, et Narvas on huvi suur, ent teistes linnades ootab valdav osa kinnistuid alles huvilisi.
Kohalike omavalitsus huvide kõrval pakub konkurentsi ka eraettevõted. Tallinnas Priisles arendab tööstusparki Hammerhead OÜ, mis pindade müümise asemel neid hoopis välja üürib.
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.