Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BLRT Grupp lõpetas 2014. aasta kasumlikult
BLRT Grupi juhatuse esimees Veronika Ivanovskaja peab 2014. aastat edukaks. 2013. aastaga võrreldes suurenes kontserni müügikäive 9% võrra ning ulatus 411 miljoni euroni. Kontserni maksustamata kasum on 11,5 miljonit eurot. "Eriti tähelepanuväärne on, et pärast kaht kahjumlikku aastat lõpetasime 2014. aasta kasumiga. See tulemus on veenev tõend, et varem vastuvõetud otsused ja meie tegevused on olnud õiged“, ütles Ivanovskaja.
Peamised tegurid, mis mõjutasid BLRT Grupi tulemusi positiivselt, olid niihästi laevaremonditööde mahu kasv kui ka laevaehituse kahjumi vähenemine, samuti olukorra paranemine vanametalli töötlemise ja müügi suunal ning ühtlasi suurenes sissetulek mõnedelt muudelt tegevustelt.
"Tulevikku vaatame ettevaatliku optimismiga, sest oluline on kogu aeg meeles pidada, et ebastabiilne geopoliitiline olukord ja jätkuv finantsmajanduslik kriis maailmas avaldavad tugevat mõju muuhulgas ka meie strateegilistele turgudele“, ütles Ivanovskaja. „Sellises olukorras püüame tõhustada oma tööd ning laiendada toodete ja teenuste valikut, keskendudes ettevõtete pidevale arendamisele".
Pikaajalise kasvu tagamiseks plaanib BLRT Grupp lähima viie aasta jooksul teha märkimisväärseid investeeringuid, kokku üle 120 miljoni euro. Suurim investeering on plaanitud Leetu laevaremondi ja stividoriteenuste suunale, samuti ka Soome, ning ka Eestis näeb investeeringukava ette märkimisväärset rahasüsti
Noblessneri kvartali arengusse. Esmajoones puudutab see kinnisvara arendamist ning olemasoleva tootmise üleviimist teistele BLRT Grupi tööstusterritooriumidele.
BLRT Grupp on üks suurimaid tööstusettevõtteid Läänemere ääres, see on asutatud 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb kontsern Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Soomes ja Venemaal. BLRT Grupp annab tööd ligi 4000 inimesele.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele