Autor: Tanel Raig • 29. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ipitsa väitel on Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht langemas. Venemaa ja teiste eksportturgude kehva seisu kõrval on investeeringute vähenemise põhjuseks ka tootjate väiksed ootused uue Maaelu arengukava investeeringute kavale. Maaelu arengukava ligi miljardi eurosest eelarvest on väikese- ja keskmise suurusega toidutööstuste investeeringute toetuseks ettenähtud 16,6 miljonit eurot, mis on 0,002% kogu Maaelu arengukava eelarvest. „Ja seegi on tulnud kompromissitus võitluses välja võidelda,“ viitas Ipits tööstuse vastasseisule põllumajandustootjatega.

Ipits möönis, et Eesti toidutööstused ei ole nii nõrgad, et peaksid oma äri ülesehitama toetustele. „Aga me ei ela üksi sellel planeedil. Oleme tihedas konkurentsis lähinaabritega ja tublid toetused nende Maaelu arengukavas annavad nende toidutööstustele tugeva eelise,“ lausus Ipits. Ta rääkis, et kohtus hiljuti tuttava toidutöösturiga, kellel on tootmised nii Eestis kui Lätis. Tuttava sõnum oli selge: kui tootmisse investeerida, siis teha seda Lätis, seal on toetused suuremad.

Ipits juhtis ka tähelepanu mahetootmisele planeeritud toetustele. Tema ütlusel vajavad mahetootmisse tehtavad investeeringutoetused põhjaliku analüüsi. „Olukord, kus toetused on suuremad kui mahetootmise käive, ei ole normaalne. Ei ole mõtet luua ebaefektiivse ressursi kasutusega tootmisi,“ lausus Ipits.