Kütuseaktsiisi tõus on uue valitsuse suurim katteallikas. Uue valitsuse plaanid lähevad järgmise nelja aasta peale maksma suurusjärgus 300 miljonit eurot, kirjutab Äripäev.
Suurimaks katteallikaks plaanitakse aktsiisitõuse. Tubaka- ja alkoholiaktsiisi
kõrval tõuseb ka kütuseaktsiis, samuti jääb üles mõte kehtestada aktsiis energiajookidele. Reformierakonna liige Remo Holsmer ütles, et plaani järgi tõuseb diislikütuse aktsiisi määr järgmisest aastast 14% ja järgnevatel10%. Bensiiniaktsiis tõuseb järgmisest aastast alates 10% aastas.
Lõplikud numbrid koos mõjuga hindadele on Holsmeri sõnul siiski rahandusministeeriumi ja valitsuse arutada ning kindlad aktsiisimäärad selguvad riigieelarve strateegia paikapanemisega. "Praegu oleme seisus, kus kaks erakonda pole veel koalitsioonilepet heaks kiitnud, nii et kõik on alles tulemas,”
Artikkel jätkub pärast reklaami
ütles ta. “Ootame nende otsused ära ja siis saame edasi minna.” Peaminister Taavi Rõivas on öelnud, et kütuseaktsiisi tõusu mõju on maksimaalselt4–5% lõplikule hinnale.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.