Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päikesepaneelid tasuvad 8 aastaga
Logistika Plussi logistikajuht Madis Rõzov rääkis Pärnu tarneahelakonverentsil, et ettevõtte Nurmevälja logistikakeskuse seinale paigaldatud päikesepaneelid teenivad end tagasi 8 aastaga.
Logistika Pluss paigaldas päikesepaneelid eelmise aasta alguses avatud Nurmevälja logistikakeskuse seinale. Investeeringu suurus oli 125 000 eurot. Paneelide koguvõimsus on 92,5 kW. „Meie arvestuste kohaselt tasub meie päikesepaneelide investeering 8 aastaga,“ rääkis Rõzov.
Samas hoiatas ta, et päikesejaamade võimsuse planeerimisega ei tasu liiale minna. „Ei ole mõtet toota päikese energiat rohkem, kui ise ära kasutad,“ ütles Rõzov. Tema väitel tuleb elektrit ise tootes kokkuhoid erinevatest tasudest, mida tuleks elektrit ostes maksta – võrgutasu ja aktsiis. Rõzovi kinnitusel tõstavad need tasud elektri hinda poole võrra. Elektrit tootes tekib aga efekt, kui elekter ise ära kasutatakse. Logistika Plussi eelmise aasta kogemus näitas, et suvel suudab päikesepaneelidega toodetud energia katta 80% ettevõtte elektrienergia vajadustest.
Rõzov kummutas ka väite, et Eestis, kui Põhjamaal, ei jätku piisavalt päikest. Ta näitas uuringut, millest selgus, et suvel päikesepaneelide tootlikkus Haapsalus suurem kui Saksamaal Münchenis või Berliinis. Rõzovi selgitusel on asi selles, et päikesepaneelide tootlikkus madalal temperatuuril on suurem kui kõrgel temperatuuril, ehk kuumaks köetud päikesepaneel toodab vähem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Päikeseenergia tootmise plussidena nimetas Rõzov ka majanduslikku turvalisust. Elektrihinna kasvuks on prognoositud 10% aastas. Päikesepaneelidega on elektri hind aga fikseeritud 30 aastaks.
Logistika Pluss on asunud päikesepaneele paigaldama ka oma Tallinnas Punasel tänaval asuvale laohoonele.
2. oktoobril 2026 avati Kohilas BLRT Valukoja uus 14 miljonit eurot maksnud tootmiskompleks, mis võimaldab ettevõttel kasvatada malmivalu tootmismahtu 1000 tonnilt kuni 3000 tonnini aastas ning valmistada senisest suuremaid ja raskemaid detaile. Tehase rajanud ehitusfirma NOBE projektijuhi Hanno Suitsu sõnul tuli ehitajal arvestada nii keerulise pinnase, suure elektrivajaduse kui ka väga spetsiifilise tootmise nõuetega.