Viru Keemia Grupi (VKG) kahe õlivabriku sulgemisega saab detsembris koondamisteate 64 inimest, 12 töötajaga lõpetatakse ajutised töölepingud. Kokku kaob esimese koondamisega 76 töökohta.
„Vaatamata sellele, et VKG Kiviteri vabrikud on kõige kapitaliefektiivsemad õlivabrikud Eestis, tuli vastu võtta raske sulgemisotsus. Kahe Kiviter tehnoloogial töötava vabriku peatamise ja konserveerimise põhjusteks on see, et VKG ei ole siiani saanud Keskkonnaministeeriumiga kokkuleppele aastase kaevelimiidi suurendamises, ning seetõttu ei saa me kaevandada täisvõimsusel mõistliku hinnaga põlevkivi oma Ojamaa kaevandusest,“ rääkis VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa.
Rohumaa selgitas, et VKG on riikliku piirangu tõttu sunnitud põlevkivi ostma Eesti Energiast üle kahe korra kallima hinnaga ja tänases järsult langenud nafta maailmaturu hinnas töötaksid tehased alla muutuvkulude piiri. „Vabrikute sulgemise otsus tuli teha, et mitte panna ohtu ülejäänud kontserni jätkusuutlikkust. Viru Keemia Grupp teeb kõik endast sõltuva, et saada kiiremas korras riigilt luba varustada oma tootmist Ojamaa kaevanduse põlevkiviga või saavutada kokkulepe riigiettevõtte Eesti Energiaga uutel tingimustel“.
Seoses kahe õlivabriku sulgemisega väheneb töökohtade arv järgmistes VKG koosseisu kuuluvates ettevõtetes: VKG Oil, VKG RMT, VKG Transport ja VKG peakontor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
1.detsembril võttis Viru Keemia Grupi juhtkond vastu otsuse sulgeda kaks õlivabrikut. Riigi maksutulule on taolise vabrikute sulgemise otsuse mõju ligikaudu 15 miljonit eurot. Otsus puudutab ligi 200 kontsernis töötavat inimest. Vabrikute sulgemisest põhjustatud koondamised jätkuvad ka järgmise aasta alguses, kuid hetkel ei ole veel teada, mitu inimest koondada tuleb.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud nädalal toimus Viru Keemia Grupi ja keskkonnaministeeriumi vaheline kohtuistung, milles VKG kaitse seadis kaevandusmäärad paika seadnud käskkirja õiguspärasuse kahtluse alla. Ka kohtunik tundis huvi, millisele õigusnormile tuginedes on käskkiri välja antud.
Eesti ettevõtjad otsivad kasvu välisturgudelt, ent samal ajal näitab Euroopas ettevõtete pankrotistatistika kasvutrendi. Ekspordiriskid ei ole enam nišiteema – see on kasvu takistav reaalsus, millega peab arvestama iga juht, kelle kliendid ja kasvuambitsioonid asuvad piiri taga.