Autor: Raigo Neudorf • 9. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.“

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%). 

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooted, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. „Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,“ ütles Josing.

Ta lisas, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv.

„Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,“ märkis Josing.