Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale 102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade, karastusjookide, alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal 1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale 55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.Venemaa sanktsioonid
Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale 10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavuI poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale 20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii 2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi 2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. MulluII poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.
Autor: Evelin Puura
Seotud lood
Maikol on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab ettevõtja oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.