Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta esimese poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra.
Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.
2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis Venemaale
Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile on omane, et ühe osa kaupade ekspordist moodustab re-eksport ehk teistest riikidest Eestisse toodud kaupade taasväljavedu pärast ladustamist. Re-eksport annab ka tööd laondus- ja veondussektorile. Peale selle viivad teiste riikide päritolu kaupa välja ka Eesti enda tootjad. Näiteks enamik maitseaineid imporditakse Eestisse ja nende pakendamine siin ei muuda kauba päritolu. Samas kui siin toodetakse maitseainesegusid, siis need tooted on juba Eesti päritolu.Venemaale väljaveos on re-ekspordi osatähtsus aastaid suur olnud. Nii2013. aastal kui ka 2014. aasta I poolaastal moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid ligikaudu veerandi kogu kaupade ekspordist Venemaale.Mida Venemaale eksporditakse?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele