Autor: Raigo Neudorf • 9. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reedel, 6. juunil toimus Ensto Enseki Keila tootmisüksuses Äripäeva Tööstuse klubi „Kuidas Ensto EOXi, 5Si ja War Room’i toel oma efektiivsust parandab“. Klubis tutvustasid Ensto Keila tehase tootmisjuht Aivar Gutmann ja NPI juht Sergei Piht tegevusi, mille abil ettevõte oma tootmist efektiivsemaks muudab. Nimelt on ettevõte koondanud kõik oma tegevused, mis seotud efektiivsuse kasvatamisega, spetsiaalse EOX programmi alla.

„Meie töötajail on võimalus esitada ettevõtte juhtkonnale parendusettepanekuid efektiivsuse tõstmiseks,“ tõi Gutmann välja ühe mooduse efektiivsuse parandamiseks.Ta lisas, et kui töötajatelt laekunud ettepanek aitab ettevõttel efektiivsust parandada, energiat kokku hoida või muud sarnast, siis võetakse see ettepanek ka juhtkonna poolt töösse ning tööandja maksab selle eest töötajatele ka preemiat.„Paar nädalat tagasi tegi üks meie töötaja ettepaneku viia Keila tehases kõik senised sissepääsude kohal olevad valgustid üle LED-valgustitele. Tänaseks on ettevalmistused tehtud ja varsti läheb uute valgustite paigaldamiseks,“ tõi Gutmann ühe hiljutise näite.

Ta lisas, et sellesarnaseid parendusettepanekuid laekub ühes kuus ca 2, täitmisele läheb neist umbes 60%.  „Vahel satub sekka ka selliseid ettepanekuid, mis on tööandjale ebamõistlikud ja mis küll arutatakse läbi, kuid realiseerimisele ei lähe.“

„Üks põhjus on kindlasti konkurents, mistõttu peab meie poolt antav lisaväärtus olema võimalikult suur,“ põhjendas Sergei Piht Ensto pidevat soovi oma efektiivsust parendada. „Ma olen Enstos töötanud 9 aastat ning selle ajaga on asjad väga palju muutunud. Varem olime me lihtsalt tootmisüksus, kus oli võimalik odavamalt toota. Hakkasime ise vaikselt asju hobi korras paremaks muutma. Viimas 3-4 aasta jooksul on meie poolt kasutusele võetud EOX standardit hakatud rakendama kogu kontserni tasandil. Tänu sellele muutuvad asjad senisest kiiremini ja paremini. Kui meie eesmärk on nendes protsessides inimesi kaasata, peab see hõlmama kogu ettevõtet, muidu läheb asi laadaks kätte,“ rääkis Piht.EOXi puhul tegeleb Ensto Enseki Keila tootmisüksus kindla standardi järgi, kus on täpselt lahti kirjutatud kõik tegevused, mida on vaja ellu viia,  et tootmises asju paremaks muuta. Hetkel on ettevõttes käimas 8 erinevat EOXi projekti. Neist kahte juhivad insenerid, 6 juhivad aga tootmistiimide meeskonnavanemad. „Tühja asjaga pole mõtet tegeleda - iga projekti taga peaks ikkagi raha olema. Kui parendusprojekti koht on valitud, alustame analüüsi, kus on need kohad, kus saab asju paremini teha. Analüüstakse töökohtade olukorda. Kui analüüsid on tehtud ja on teada, kus on suuremad kaokohad, hakkame otsima lahendusi, kuidas kadusid vähendada. Vaatame, millised protsessid võtavad kõige rohkem aega. Teeme näiteks vajalikud töökoha analüüsid. Kui on teada, mida ja kuidas teeme, hakkame asju reaalselt ellu viima. Selleks luuakse esialgsed töökoha joonised või eskiisid, mille alusel ehitatakse valmis uued töökohad. Kõik need tegevused on ajaliselt fikseeritud ja kõik asjad peavad olema õigeaegselt valmis,“ kirjeldas Gutmann Ensto metoodikat.Ta lisas, et mõne projekti käigus õnnestub ettevõttel efektiivsust parandada lausa 30-40% ulatuses, mõnikord vähem. Samas on Ensto seadnud üheks kriteeriumiks selle, et kõik projektid peavad end ära tasuma ühe aasta jooksul.

„Iga projekti jaoks on eelarve. Mõne projekti suudame läbi ajada väiksema eelarvega. Kui mõni projekt vajab lisaraha, siis tõstame teistest projektidest, kus oleme hakkama saanud väiksemate kuludega, raha ümber. Eelarvet tervikuna me ei suurenda,“ selgitas Gutmann.

Nii Gutmann kui Piht rõhutasid samas, et kõigi selliste muudatuste puhul on äärmiselt oluline kaasata kõiki töötajaid.„Alguses võib olla vastuseisu päris palju, sest kui inimene on harjunud päevast päeva tegema ühte asja ja keegi ütleb, et hakka nüüd teisiti tegema, ei saada selle vajalikkusest alguses aru. Kui inimesed hakkavad aru saama, et parendusi on vaja, saab asju hakata ka reaalselt ellu viima," lisas Gutmann.