Ensto maksab töötajatele parendusettepanekute eest preemiat

„Üks põhjus on kindlasti konkurents, mistõttu peab meie poolt antav lisaväärtus olema võimalikult suur,“ põhjendas Sergei Piht Ensto pidevat soovi oma efektiivsust parendada. „Ma olen Enstos töötanud 9 aastat ning selle ajaga on asjad väga palju muutunud. Varem olime me lihtsalt tootmisüksus, kus oli võimalik odavamalt toota. Hakkasime ise vaikselt asju hobi korras paremaks muutma. Viimas 3-4 aasta jooksul on meie poolt kasutusele võetud EOX standardit hakatud rakendama kogu kontserni tasandil. Tänu sellele muutuvad asjad senisest kiiremini ja paremini. Kui meie eesmärk on nendes protsessides inimesi kaasata, peab see hõlmama kogu ettevõtet, muidu läheb asi laadaks kätte,“ rääkis Piht.EOXi puhul tegeleb Ensto Enseki Keila tootmisüksus kindla standardi järgi, kus on täpselt lahti kirjutatud kõik tegevused, mida on vaja ellu viia,  et tootmises asju paremaks muuta. Hetkel on ettevõttes käimas 8 erinevat EOXi projekti. Neist kahte juhivad insenerid, 6 juhivad aga tootmistiimide meeskonnavanemad. „Tühja asjaga pole mõtet tegeleda - iga projekti taga peaks ikkagi raha olema. Kui parendusprojekti koht on valitud, alustame analüüsi, kus on need kohad, kus saab asju paremini teha. Analüüstakse töökohtade olukorda. Kui analüüsid on tehtud ja on teada, kus on suuremad kaokohad, hakkame otsima lahendusi, kuidas kadusid vähendada. Vaatame, millised protsessid võtavad kõige rohkem aega. Teeme näiteks vajalikud töökoha analüüsid. Kui on teada, mida ja kuidas teeme, hakkame asju reaalselt ellu viima. Selleks luuakse esialgsed töökoha joonised või eskiisid, mille alusel ehitatakse valmis uued töökohad. Kõik need tegevused on ajaliselt fikseeritud ja kõik asjad peavad olema õigeaegselt valmis,“ kirjeldas Gutmann Ensto metoodikat.Ta lisas, et mõne projekti käigus õnnestub ettevõttel efektiivsust parandada lausa 30-40% ulatuses, mõnikord vähem. Samas on Ensto seadnud üheks kriteeriumiks selle, et kõik projektid peavad end ära tasuma ühe aasta jooksul.

„Iga projekti jaoks on eelarve. Mõne projekti suudame läbi ajada väiksema eelarvega. Kui mõni projekt vajab lisaraha, siis tõstame teistest projektidest, kus oleme hakkama saanud väiksemate kuludega, raha ümber. Eelarvet tervikuna me ei suurenda,“ selgitas Gutmann.

Nii Gutmann kui Piht rõhutasid samas, et kõigi selliste muudatuste puhul on äärmiselt oluline kaasata kõiki töötajaid.„Alguses võib olla vastuseisu päris palju, sest kui inimene on harjunud päevast päeva tegema ühte asja ja keegi ütleb, et hakka nüüd teisiti tegema, ei saada selle vajalikkusest alguses aru. Kui inimesed hakkavad aru saama, et parendusi on vaja, saab asju hakata ka reaalselt ellu viima," lisas Gutmann.