Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus tõstis rängalt aktsiise
Eelmine, Reformierakonna ja IRLi valitsus otsustas tõsta alkoholiaktsiisi aastail 2015 ja 2016 viis protsenti. Täiendavalt otsustas Reformierakonna ja sotside valitsus tõsteta alkoholiaktsiisi 2017. ja 2018. aastal 10%. Samuti kerkib tubakaaktsiis 5% aastail 2016–18.
Aktsiisimäärade tõstmine piirab valitsuse teatel tervistkahjustavate toodete kättesaadavust ja tarbimist ning suurendab riigieelarve tulusid. Ühtlasi aitab see uuel valitsusel leida katet valijaile antud lubadustele.
Tubakaaktsiisi tõstmise tulemusena laekub järgmisel aastal aktsiisi- ja käibemaksutulu täiendavalt 10,2 miljonit eurot eeldatavalt ühekuulise varu soetamise tõttu enne aktsiisimäära tõusu. Alkoholiaktsiisi laekub 2015. aastal ligikaudu 18 miljonit eurot rohkem.
Seadus jõustub 1. jaanuaril 2015. Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärade muudatused jõustuvad nelja järgneva aasta jooksul alates 2015. aastast vastavalt aktsiisimäärade tõstmise kavale.
Ühtlasi muudetakse vedelkütuse erimärgistamise seadust tulenevalt valitsuse tegevusprogrammis vedelkütuse erimärgistamise kohta sätestatust.
Eriotstarbelist diislikütust lubatakse edaspidi kasutada vaid põllumajanduses ja kalalaevadega Eestis kalastamisel. Kalastamisel kaotatakse ära täielik aktsiisivabastus.
Kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamise tulemusena jääb Eestis kasutusele vaid üks erimärgistatud kütus – eriotstarbeline diislikütus.
Ülejäänud valdkondades (raudteeveondus, laevatamine Eesti vetes ning kütmine) asendatakse soodusmääraga kütuste kasutamine osaliselt toetusskeemidega. Riigi eelarvestrateegia 2015-18 eelnõu rahastamiskavas on eelkõige ühistranspordi kulude kasvu katmiseks ette nähtud viis miljonit eurot.
Küttesektoris lubatakse eriotstarbelist diislikütust kasutada kuni 2015. aasta 1. maini ehk kütteperioodi lõpuni. Nimetatud leevenduse tulemusena ei pea õliküttel kodutarbijad, korteriühistud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused kavandama vajadusel kütteallika väljavahetamist ülimalt piiratud aja jooksul, vaid neil on aega muudatusi kavandada ja ellu viia mõistliku aja jooksul, teatas valitsus.
Kütteainena kasutatavale biogaasile sätestatakse aktsiisivabastus, et soodustada selle kasutamist kütmiseks. Biogaasi täielik aktsiisivabastus on oma olemuselt riigiabi, mis eeldab Eestilt riigiabi loa taotlemist.
Samuti täpsustatakse eelnõuga maksukohustuse tekkimist alla sajakilovatise võimsusega ning süsteemi ühendatud seadmetega elektritootjatel, kelleks on kodutarbijad ja korteriühistud. Muudatusega ei teki enam alla 100 kW seadmega elektrit tootval kodutarbijal ja korteriühistul maksukohustust sõltumata sellest, kas seade on võrku ühendatud.
Hetkel kuum
Eelnõuga tõstetakse alates 2015. aasta 1. jaanuarist maagaasi aktsiisimäära 20%. Uus määr on 28,14 eurot tuhande kuupmeetri kohta. Tegemist on riigi eelarvestrateegia ettepanekuga, mis näeb ette maagaasi aktsiisimäära täiendava tõstmise 20% võrra ka 2016. ja 2017. aastal.
Kehtiv aktsiisimäär on maagaasi energiasisaldust arvestades oluliselt madalam kui kergele kütteõlile kehtiv aktsiis, samuti on selle osakaal soojuse tootmiseks kasutavatest kütustest ca 39%.
Valitsuse teatel on eesmärk vähendada energiasõltuvust Venemaalt imporditavast maagaasist, vajadus suurendada taastuvate energiaallikate kasutamist ning vähendada kahjulike kõrvalmõjudega fossiilsete kütuste tarbimist.
Maagaasi aktsiisi 20%-lise tõstmise tagajärjel kasvab kodutarbija hind 2015. aastal 1,1% ja vabatarbija hind 1,4% võrra. 1,1%-1,4% maagaasi hinnatõus mõjutab vähesel määral maagaasi kütteainena kasutavaid ettevõtteid ja kodumajapidamisi. Ka aastail 2016 ja 2017 aset leidvad aktsiisitõusud mõjutavad hinda igakordselt ligikaudu samas suurusjärgus.
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Enimloetud
2
4 võimalust majanduse kasvatamiseks
4
5
6
Esimene välispartneriga äriühing sõjajärgses Eestis, asutatud juba 1987
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele