Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

AS Balbiino tänavu palgakasvu ei planeeri

AS Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuhi Enel Kolgi sõnul püütakse hoida ettevõtte keskmist palka Eesti keskmise tasemel.
AS Balbiino selle aasta esimese nelja kuu keskmine töötasu oli võrreldes eelmise aasta sama perioodiga küll 9% suurem, kuid palgakasv oli peamiselt tingitud ettevõtte struktuurilistest muudatustest, mille käigus panustati oskusteabesse ning palgati juurde spetsialiste.
„Tugevat palgasurvet me ei tunneta. Osalised palgakorrektuurid viidi läbi 2013. aasta kevadel ning mõningatel astmetel jõustusid need tänavu jaanuaris. Personaliosakonna suurimaks väljakutseks on leida igal kevadel ligi 60 hooajatöölist, et ilusate suveilmade korral kõik jäätisesõbrad suu magusaks ja jahutust saaks,“ märkis Kolk ja lisas, et sel aastal ettevõte suurt palkade kasvu ei planeeri.
„Püüame lisaks palgale pöörata suurt tähelepanu töötajate individuaalse heaolu tõstmisele läbi ühisürituste, isiklike ja rahvatraditsioonist tulenevate tähtpäevade tähistamise ning sportimisvõimaluste. Näiteks oleme korraldanud ühiseid väljasõite saarele, külastanud koos peredega muuseume, teatreid jmt. Tööalaselt oleme võimaldanud teatud ametikohtade lõikes paindlikku töökorraldust,“ lisas Kolk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Statistikaameti teatel tõusis tänavu esimeses kvartalis keskmine palk kõigil tegevusaladel. Tööstusuudised uurib tuntud tööstusfirmadelt, kui palju on nad palku tõstnud ning millised on ettevõtete töötajatele suunatud motivatsioonipaketid.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 25.05.26, 15:17
Schneider Electricu juht: Eesti konkurentsivõime sõltub taskukohasest elektrist ja elektrifitseerimisest
Tänapäeva globaalses majanduses on juurdepääs taskukohasele ja usaldusväärsele elektrile muutumas otsustavaks konkurentsiteguriks. Eesti on Euroopa kontekstis heas positsioonis, kuid Schneider Electricu Põhjamaade ja Balti riikide piirkonna juhi Petr Hermanni sõnul sõltub edasine areng elektrifitseerimise kiirendamisest, võrguinfrastruktuuri tugevdamisest ja energiatõhususe parandamisest. Kuigi olulised sammud on juba astutud, „pole kõik veel tehtud,“ rõhutab ta, viidates vajadusele kiiremate investeeringute ja süsteemi ümberkujundamise järele.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele