USA Illinoisi ülikooli teadlased on välja töötanud tehnoloogia, mille abil suudab plastik oma pinnale tekkinud mõrasid ja auke ise parandada, vahendab Tekniikkatalous.fi.
Iseparanevaid materjale on arendatud juba alates teisest ilmasõjast. Siis oli vaja luua kütusepaake, mis näiteks kuulitabamuse korral suudaksid kütust paakides hoida.
Peale seda on arendatud automootoreid, mis suudavad peatada võimalikke lekkeid, kui ka plastikuid, mis suudavad parandada oma struktuuri kahjustusi.Plastikute puhul põhinevad senised lahendused mikroskoopilistel kapslitel, mis pihustavad materjali kahjustatud alale liimi. Nimetatud tehnoloogia puhul aga probleemiks see, et liim suudab parandada vaid mikroskoopilisi pragusid, mitte suuremaid rebendeid ja auke.
Nüüd on teadlased astunud sammu edasi ja loonud iseparaneva plastiku, mille eesmärgiks on toimida sarnaselt elusorganismidega, mis suudavad end ise ravida ja parandada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uus iseparanev materjal on varustatud kahe soonega (mis meenutavad inimese veresooni), kus kummaski voolab erinev vedelik. Kui materjal on terve, voolavad vedelikud nendes soontes vabalt ringi. Kui aga materjal peaks saama kahjustada, rebenevad ka sooned ja nendest välja voolavad vedelikud pääsevad omavahel segunema. Selle tulemusena sünnib polümeergeel, mis täidab materjali tekkinud praod ja augud.Seniste katsete põhjal on teadlased suutnud välja arendada plastiku, mis suudab sel moel parandada kuni 9mm suuruseid - näiteks püssikuuli tabamusest - sündinud auke.
Seotud lood
Maikol Kriiva on sõitnud Ferrari ja Lamborghiniga, kuid kui ta peaks valima auto, millega tahaks päriselt iga päev sõita, eelistab ta Chevrolet Corvette C8-t. „Ta näeb välja nagu superauto ja temaga saab päriselt sõita,“ tutvustab Kriiva oma garaažis kollektsiooni värsket pärlit. Nii mõnegi mehe lapsepõlve mudelautode kogu vingemaid eksemplare meenutav 6,2 liitrise V8 mootoriga on päris mis päris. Istu sisse, vajuta nupust käima ja naudi terviseks, kuidas sõidad kolme ja poole sekundi pärast sajaga nagu Smilersi laulus.
Hetkel kuum
“Helistamata ei saa ka insener”