1996. aastal kolis Estanc uutesse ruumidesse Männikul, kus tegutsetakse tänaseni. Ka sealsed algusaastad olid Tammo kinnitusel keerulised.
„Olukord oli seal nukker. Õhtuti lasime territooriumil hundikoerad lahti ning nii mõnigi kord käis seal kiirabi,“ vihjas ta kunagistele turvaprobleemidele.
Kahe tootmisüksusega – vastavalt siis Männkul ja Jüris - tegutseb ettevõte tänaseni. Murranguline oli mahutitootja jaoks just möödunud aasta maikuu, mil AS Estanc viis lõpuks ellu pikaajalise unistuse ning sai valmis oma uue ja moodsa tootmishalli Jüri tööstuspargis.
Raigo Tammo sõnul alustas AS Estanc otsinguid uue halli rajamiseks juba aastal 2000. Selleks ajaks oli ettevõte jõudnud oma arenguga sinnamaani, kus suuremate mahutite tootmiseks pidi kasutama pidevalt rendikraanade abi. Ettevõtte soov oli omada tootmispinda, kus kõik vajaminev oleks tagatud.„Teadsime, et meie vajadustele vastavaid tootmishalle Eestis lihtsalt pole,“ sõnas Tammo.2006. aastal soetatigi endale kinnistu Jüris ning koheselt alustati ka detailplaneeringu ja eelprojektidega. Samas jäi halli ehitus venima ning reaalse ehitusega sai jätkata alles 2011. aastal.
AS Estanci juhatuse esimees Vaido Palmik selgitas, et komistuskiviks sai kohalikus vallas detailplaneeringu menetlemine.
„Me ei saanud kuidagi vallas oma detailplaneeringut läbi. Tol hetkel oli võimul teine vallavalitsus ja me ei soovinud nende reeglitega kaasa minna. Kui võim vallas vahetus, said meie asjad kahe kuuga valmis,“ meenutas Palmik.Kuigi uue halli ehitus oli jäänud aastateks venima, on Estanci juhid täna õnnelikud, et see just nii läks.„Muidu oleksime oma halli ehitusega lennanud täpselt kriisi sisse ning seda majanduslangust poleks me ilmselt üle elanud,“ lisas Tammo.
Oma uue tootmishalli otsustas Estanc rajada kahes etapis. Esimese jupi puhul otsustati peatöövõtu kasuks ning täna on ettevõtte juhid seda meelt, et tulevikus sellist varianti enam ei kaaluta. Projekti hinnaks kujunes 600 000 eurot ning projekti ülekulu oli 10%.
Olulisemateks miinustena nimetas Palmik seejuures seda, et kõik tellija poolsed muudatused olid tasulised ning peatöövõtja ei vaevunud projekti puhul kaasa mõtlema.„Samas on muudatuste vajadus selliste projekti juures väga suur. Seetõttu ei soovinud me peatöövõtja meetodil edasi minna,“ sõnas Palmik.Teise etapi puhul otsustas Estanc kasutada projektijuhtimise meetodit. „Teise etapi eelarveline maksumus oli 3,5 miljonit eurot ja ülekuluks kujunes 5%. Alltöövõtjad mõtlesid meiega pidevalt kaasa ning kogu säästetud raha jäi meile,“ kiitis Palmik valikut.