Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektri tootmine ja tarbimine võtsid langustrendi
Tarbimise languse peapõhjuseks võib pidada soojemat ilma - ilmateenistuse andmetel oli märtsi keskmine õhutemperatuur 8,4 kraadi soojem kui mullu samal ajal.
Elektritoodangut vähendas tarbimise languse kõrval ka ekspordi kahanemine. Vaatamata koguste vähenemisele, osutus Eesti märtsis siiski eksportivaks elektrisüsteemiks. Tootmine ületas Eestis sisemaist tarbimist 19 protsenti, andes elektribilansi ülejäägiks ehk netoekspordiks 137 gigavatt-tundi.
Üldise toodangu languse taustal kasvas aga taastuvenergia toodang. Kokku toodeti märtsis taastuvenergiat 126 gigavatt-tundi ehk 26 protsenti enam kui aasta tagasi. Seejuures kerkis tuuleenergia toodang 46 protsenti ja selle arvele langes 52 protsenti kogu taastuvenergiast.
Lätis vähenes elektritoodang aastataguse perioodiga võrreldes kaks protsenti, moodustades kokku 505 gigavatt-tundi. Märtsikuu keskpaigast hoogustunud vee juurdevool Daugava jõkke suurendas märkimisväärselt sealsete hüdroelektrijaamade kaskaadi tootmismahtu – kuu kokkuvõttes toodeti hüdroenergiast 81 protsenti enam elektrit kui möödunud aasta märtsis. Tootmine Riia koostootmisjaamades langes aastatagusega võrreldes 75 protsenti. Läti elektribilansi puudujääk oli märtsis kokku 124 gigavatt-tundi, mida on 36 protsenti vähem kui aasta tagasi samal ajal.
Leedus kahanes elektritootmine aastases võrdluses 32 protsenti 228 gigavatt-tunnini. Kodumaise toodangu osakaal Leedu elektritarbimisest oli 27 protsenti ning elektrisüsteemi puudujäägiks kujunes 613 gigavatt-tundi. Sisemaise tarbimisvajaduse rahuldamiseks kaeti puudujääk hinnanguliselt 40 protsendi ulatuses impordiga kolmandatest riikidest.
Balti riikide summaarne elektribilansi puudujääk suurenes aastases võrdluses 27 protsenti 601 gigavatt-tunnini. Märtsikuu defitsiit moodustas Baltikumi kogutarbimisest 27 protsenti.
Eestis tarbitud elektrist osteti Elspot turult keskmiselt 90 protsenti, toodetud elektrist müüdi Elspot turule samuti 90 protsenti. Lätis olid samad näitajad vastavalt 28 ja 10 protsenti ning Leedus ligikaudu 100 ja 96 protsenti. Kuu varem liikus börsi kaudu 85 protsenti tarbitud elektrist ja 41 protsenti toodetud elektrist. Säärase kasvu tingis asjaolu, et Leedu suurtootja Lietuvos Energija müüb alates märtsikuu algusest suurema osa oma toodangust elektribörsile.
Põhjamaade summaarne elektritarbimine jäi eelmise aasta märtsikuu tarbimisele üheksa protsendiga alla. Tarbimismahud langesid eranditult kõikides Põhjamaa riikides. Põhjamaade summaarne elektritoodang ületas tarbimist viie protsendi ulatuses, andes märtsikuu elektribilansi ülejäägiks 1,7 teravatt-tundi.
Autor: aripaev. ee
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele