Ettevõtjate etteheide riigile kõlas, et meil pole tõhusat tööstuspoliitikat. Neile vastuseks küsis Juhan Parts, et ta ei saa õigupoolest aru, mida selle all mõeldakse ja mida ministeeriumilt oodatakse.
„Küll võiksime rääkida strateegiast, näiteks konkreetsete tööstussektorite, klastrite lõikes,“ ütles Parts. „Võiks kutsuda ühise laua ümber mingi valdkonna ettevõtjad, et leida näiteks nende ühisosa, kaardistada eesmärgid jmt. Sellel oleks mõtet. Aga riigi tasandil mingi üldise programmi koostamisel poleks mingit tulemust. Uskuge mind, sel pole mõtet.“
Parts on seda meelt, et pole mõtet koostada mingit järjekordset pakki pabereid, panna sellele nimeks tööstuse strateegia või mida iganes, aga keegi seda niikuinii ei loe, ammugi nende järgi ei talita. See oleks tema meelest lihtsalt ressursi raiskamine.
„Aga kui ettevõtjad ikka väga soovivad, siis teeme ära!“ läks minister hoogu. Hiljem lisas ta siiski, et riik ei saa firmadele ette dikteerida, kuidas täpselt nad peaksid oma äri ajama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.
Hetkel kuum
Tomingas: uus omandistruktuur saab paika kuu aja jooksul