Ettevõtjate etteheide riigile kõlas, et meil pole tõhusat tööstuspoliitikat. Neile vastuseks küsis Juhan Parts, et ta ei saa õigupoolest aru, mida selle all mõeldakse ja mida ministeeriumilt oodatakse.
„Küll võiksime rääkida strateegiast, näiteks konkreetsete tööstussektorite, klastrite lõikes,“ ütles Parts. „Võiks kutsuda ühise laua ümber mingi valdkonna ettevõtjad, et leida näiteks nende ühisosa, kaardistada eesmärgid jmt. Sellel oleks mõtet. Aga riigi tasandil mingi üldise programmi koostamisel poleks mingit tulemust. Uskuge mind, sel pole mõtet.“
Parts on seda meelt, et pole mõtet koostada mingit järjekordset pakki pabereid, panna sellele nimeks tööstuse strateegia või mida iganes, aga keegi seda niikuinii ei loe, ammugi nende järgi ei talita. See oleks tema meelest lihtsalt ressursi raiskamine.
„Aga kui ettevõtjad ikka väga soovivad, siis teeme ära!“ läks minister hoogu. Hiljem lisas ta siiski, et riik ei saa firmadele ette dikteerida, kuidas täpselt nad peaksid oma äri ajama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.