Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia kvartali puhaskasum kerkis 42 miljoni euroni
Eesti Energia puhaskasum ulatus käesoleva aasta III kvartalis 42 miljoni euroni, mis on12% rohkem kui möödunud aasta samal perioodil, teatas ettevõte.
Ettevõtte käive oli kolmandas kvartalis 216 miljonit eurot (+9%), kulumieelne ärikasum (EBITDA) kasvas 1% 72 miljoni euroni.
Kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia kokku 125 miljonit eurot. Suurimad investeeringud tehti uue 300 MW Auvere elektrijaama ehitamiseks (63 miljonit eurot) ja Elektrilevi elektrivõrgu uuendamisse ja töökindluse parandamisesse (30 miljonit eurot).Ettevõte tootis kvartalis 2,6 TWh elektrienergiat (+16%). Põlevkivist toodetud elektri mahu kasvu on soodustanud kõrgemad elektri ja madalamad CO2 turuhinnad. Elektri müük Eesti koduklientidele moodustas ettevõtte käibest 5%, kasumit elektrimüügist koduklientidele ei teenitud.Eesti Energia müüs 2013. aasta kolmandas kvartalis 2,5 TWh elektrienergiat (+3%), millest jaeklientidele müüdi 1,6 TWh. Võrreldes 2013. aasta II kvartali lõpu seisuga on Eesti Energia lepinguliste klientide arv kasvanud 6000 kliendi võrra. Eesti Energia turuosa Eestis oli 71%.Vedelkütuseid müüs ettevõte kvartalis 63 000 tonni, mis on 6% enam kui eelmise aasta samal perioodil.Kolmandasse kvartalisse jäid ka märgatavad edusammud Enefit280 õlitehases, mille tulemusel töötas tehas nädalaste käivitusperioodide vältel vähemalt 50% koormusega, lühiajaliselt saavutati ka 85% võimsus. Käimas on tehase töö stabiliseerimine, mille käigus tõstetakse uuenduslikule tehnoloogiale kohaselt koormust järk-järgult.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.