IKEA jagab Eesti mööblitootjatele kogemusi

Skoog ja Berggren seletavad lahti IKEA ärimudeli ning väärtused, mis on ettevõttele toonud erakordset edu. Samuti näitavad nad, kuidas madalamad kulud ja madalamad hinnad tagavad suured müügimahud – IKEA lähtub inimeste tegelikest vajadustest, reaalsest ruumist, eluolukordadest ja rahakotist.

“Eesti vajab ideid, kuidas senisest suuremates mahtudes eksportida ning mööbli- ja puidusektor tervikuna on selleks üks väheseid valdkondi, kus meil on võimalik toorainet, mida Eestis on piisavalt, lõpuni väärindada,” sõnas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes avab homse konverentsi.

 “Mööblitootjate omavaheline mõttevahetus on väärtuslik just seetõttu, et me ei konkureeri eelkõige mitte omavahel, vaid meist kordades suuremate turgude ja odavama tööjõuga maadega. Meil tuleb edu saavutamiseks seljad kokku panna ning luua Eesti legend – nagu taanlaste disain on maailmakuulus, võiks maailmakuulus olla ka Eesti mööbel. Selle poole tasub pürgida.”

“Mööbli- ja puidusektor on Eesti muljetavaldav edulugu – me oleme edukad eksportijad ning meie toode on rahvusvaheliselt hinnatud,” märkis konverentsi moderaator, ettevõtja Raivo Vare.

“Me oleme lõpptoote tootjad ning hoiame tootmisahelat tervikuna enda käes. Seetõttu on mööblitööstuses võimalik teenida oluliselt rohkem kui mõnes teises valdkonnas, kus teeme ainult allhanget ning ka tooraine peame sisse tooma. Seepärast vajab valdkond ka suuremat riiklikku tuge – ühisturundust, kaubandusesindusi jms. Suurtele turgudele minek on väga kallis lõbu, kuid tasub ühiskonnale tervikuna kuhjaga ära. Siin tasub eeskuju võtta soomlastest, kellele on sellised tugilahendused olemas.”

Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimehe Tiit Kolgi kinnitusel on kohalik mööblitööstus viimase 20 aastaga väga palju muutunud. 

“Käive on vähenenud 3 korda, kunagise 15 ettevõtte asemel on nüüd 500 firmat, kus keskmine töötajate arv on 12. Eesti on valinud paindlike väikefirmade tee. Leedus on masstootmine säilinud, millel on oma selged võlud. IKEA nt Leedus on, aga Eestis ei ole. Masstootmisel on tööviljakus kaks korda suurem, palju tootes on efektiivsus märkimisväärselt suurem. Näiteks Rootsist on meil palju õppida – seal on paljud ehitusfirmad ja mööblitootjad kokku kasvanud – kui inimene ostab korteri, on seal juba sisustatud köök ja vannituba sees. Samuti peame laiendama haaret – Venemaal ja Kasahstanis oleme 10 aastat hiljaks jäänud – leedulased ja välisfirmad on seal juba ees ja jämedaid otsi neilt kätte saada on väga raske.”