Autor: Raigo Neudorf • 24. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Põlevkivitööstus on üks kiiremini kasvatatavaid valdkondi Eesti majanduses, rääkimata töökohtadest ja energiajulgeolekust, mida see pakub. Iga viie miljoni tonni põlevkivi kohta, mida õli tootmiseks kasutatakse, kasvab Eesti SKT ligi 200 miljoni euro võrra aastas,” sõnas Liive. 

Kasvu tagamiseks on tema sõnul jätkuvalt olulisim suurendada vedelkütuste tootmist.„Saame põlevkivist seal peituva väärtuse kätte kui oleme sellest õli tootnud. Arvutused näitavad, et selle edasine töötlemine kodumaiseks diisliks praeguses turuolukorras oluliselt väärtust ei lisa,“ rääkis Liive. „Kui varem oli meie strateegia toota rohkem õli ja vähem elektrit, siis nüüd teame, et tootes rohkem õli saame toota ka rohkem elektrit. Õlitootmise kõrvalsaadusena tekib põlevkivigaas, mida plaanime üha rohkem suunata elektritootmisse.“Liive sõnul ei tule seega valida õli ja elektri vahel. „Iga tonni põlevkivi kohta toodame sel moel rohkem väärtust, vähendame CO2 heitmeid ja suurendame energiaefektiivsust,“ kinnitas Liive.Kui lähiaastatel on võimalik põlevkivigaas ehk uttegaas ära kasutada juba olemasolevates elektrijaamades, siis põlevkivigaasi mahu kasvamisel on vajalik uute uttegaasi töötlevate elektritootmisvõimsuste rajamine. Varustuskindluse küsimus on seega samuti lahenduse leidnud.„Kui veel mõne aasta eest oli reaalne, et 2016. aastal tuleb keskkonnanõuetele mittevastavuse tõttu Narva elektrijaamade plokid sulgeda, siis on pingutused heitmete vähendamisesse vilja kandnud ning oleme varade elueale lisanud terve kümnendi. Samuti aitab varustuskindluse tagamisele kaasa meie uus strateegia, kus keskendume õlitootmisele ning toodame elektrit selle käigus tekkivast uttegaasist,” rääkis Liive.Sandor Liive juhtis ettekandes tähelepanu ka Euroopa kliimapoliitika võimalikule mõjule riigi põlevkiviressursi väärtusele.„Tänase parima teadmise kohaselt saab riik ressursi omanikuna põlevkivist seda suuremat väärtust, mida kiiremini seda kasutada. Praeguses olukorras on Eesti põlevkiviressursi väärtus 18 miljardit eurot, ent 30-40 aasta pärast võib see olla juba null.“