Tänavune palgatõus on viimase viie aasta suurim

Rae ütles konverentsil Palga Päev 2013, et kui pärast 2009. aastat on olnud neid ametikohti, kus palka muudeti, alla poole, siis tänavu on see näitaja 75 protsenti.

„Enam ei saa keegi öelda, et ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kellel palk poleks tõusnud,“ märkis Rae.

Keskmine palgamuutus kuu põhipalgas oli 9 protsenti. Kui jätta arvestusest välja need ametikohad, kus palk langes või jäi samaks, oli palgatõus suisa 14 protsenti. „Nii kõrget palgamuutust pole me näinud aastast 2008,“ kommenteeris Rae.Palgatõusu dünaamika on maakonniti erinev. Kui näiteks juhtide osas on palgatase kõrgeim endiselt Tallinnas, siis üldiselt tõusid palgad enim Lääne-Virumaal ja Pärnumaal. Sektoritest on kõrgeim palgatase jätkuvalt IT-valdkonnas.„Trend, mida eelmisel aastal esmakordselt nägime, on jätkuv – finantssektori ees juhib palgatabelit IT,“ rääkis Rae.Ametitest tõusis palk enim ehituse ja kinnisvara projektijuhtidel, klienditeenindajatel, kokkadel ja arvutispetsialistidel.Uuringu tulemused näitavad ka seda, et sõltumata piirkonnast ja sektorist on palgajaotus suurelt plaanilt selline, et 2/3 rahast jagatakse poolte inimeste vahel ja 1/3 rahast ülejäänud poole vahel. „See tähendab, et suur osa inimestest jagab väiksemat osa,“ täpsustas Rae.Kui varasematel aastatel on töötajatega seotud suurimateks väljakutseteks peetud juhtimisvõimekust ja tootlikkuse tõstmist, siis tänavu peeti olulisimaks töötajate koolitamist ja ümberõpet. Palgamuutuste tulevikutrendidest rääkides nentis Rae, et juhid ennustasid tuleva-aasta palgatõusuks umbes 4 protsenti, kuid prognoosid ja tegelikud palgamuutused ei kipu ühte jalga käima. Näiteks eelmisel aastal prognoositi 3,7-protsendilist palgatõusu, tegelik keskmine tõus oli aga 9 protsenti.„Töötajate ootus ning tööandja võimalus ja valmisolek palku korrigeerida pole sünkroonis. Töötaja ootaks alati rohkem,“ tõdes Rae ja lisas, et seetõttu on juhtide jaoks oluline teema palagatõusu ootuste juhtimine.