Eesti kalakasvatustoodang võiks olla kümme korda suurem

Nii selgub täna põllumajandusministeeriumis esitletud vesiviljeluse arengustrateegiast aastateks 2014-2020.

„Euroopa Kalandusfondi toel on viimastel aastatel loodud Eestis päris suur võimekus vesiviljeluseks. Rahastatud projektide maksimaalne tootmismaht on 4300 tonni vesiviljelussaadusi aastas,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.  „Praegu müüvad Eesti vesiviljelejad aastas ligi 400 tonni kasvanduse kala ja vähki aastas. Seega võiks meie kalakasvatuste toodang olla praegusest kümme korda suurem.“Arengustrateegia toob välja, et vesiviljeluse sektoril seisab ees väljakutse tagada kodumaise kasvatatud kala konkurentsieelis imporditud kala ees.„Strateegia pakub välja meetmete paketi, kuidas Eesti vesiviljeluse sektor jõuaks 2020. aastaks koduturul 50%-se turuosani ja suudaks ka oma toodangut senisest enam eksportida,“ ütles kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron.  „Ekspordipotentsiaali näeme eelkõige angerja, siia ja tuurlaste, aga ka ahvena ja koha kasvatamisel, kus on väga oluline teha koostööd teadlastega.“Arengustrateegia rõhutab, et vesiviljeluse valdkonna peamine võimalus seisneb koostöös.„Sektori peamine potentsiaal seisneb koostöös, eriti läbi tootjaorganisatsioonide, kus tuleb tähelepanu pöörata lisaks tootmisele ka tootearendusele ja turundusele,“ ütles Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi projektijuht Jüri Sakkeus. „Enne kui lähme edasi mahukate investeeringutega, peame mõtlema, kuidas me toodangut edasi väärtustame ja kellele müüme.“  Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 valmis Tallinna Ülikooli Eesti Tuleviku-Uuringute Instituudi ja Eesti Maaülikooli juhtimisel, strateegia väljatöötamises osalesid Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, tootjaorganisatsioon Ecofarm, Kalanduse Teabekeskus, Maaelu Edendamise Sihtasutus, põllumajandusministeerium ja keskkonnaministeerium. Strateegia koostati põllumajandusministeeriumi tellimusel.