Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Swed: töötute arvu vähenemine kahandas tootlikkust
"Arvestades statistikaameti avaldatud viimase kahe kvartali järsult aeglustunud majanduskasvu, kiirenes tööhõive aastases võrdluses üllatavalt kiiresti, 3,3%," märkis ta.
Viimase kvartaliga lisandus tööturule 22 000 inimest. Eelmise aasta suvest alates on tööhõive kasv olnud pigem aeglustuv ning veel selle aasta esimeses kvartalis kasvas see vaid 1,4%.
"Tööhõive nii kiire kasv võrreldes SKP vaid 1,3%se kasvuga viitab esialgsetel andmetel tööjõu tootlikkuse vähenemisele," kinnitas Mertsina.
Tööpuudus on Swedbanki peaökonomisti hinnangul langenud sellisele tasemele, et koos võimaliku majanduskasvu kiirenemisega võib tootlikkusest ennakkiirusel kasvavad tööjõukulud hakata avaldama survet hindadele, eriti teenuste sektoris.
"Kui eelmise aasta tööpuudus oli 10,2%, siis sellel aastal võib see langeda isegi alla 9%. Järgmisel aastal peaks tööpuuduse vähenemine koos majanduskasvu paranemisega jätkuma," lisas Mertsina.
Samas on tööhõive tegevusalati liikunud väga erinevalt. "Kuigi aastases võrdluses tööhõive töötlevas tööstuses pärast neli kvartalit kestnud langust taas kasvas, on kvartali võrdluses tööhõive hoopis kergelt vähenenud," märkis ökonomist.
Ehituse tegevusalal kasvab tööhõive vaatamata lisandväärtuse püsivhindades vähenemisele. Juba esimeses kvartalis tööjõu tootlikkus ehituses vähenes ning tõenäoliselt jätkus tootlikkuse vähenemine ehituses Mertsina kinnitusel ka teises kvartalis.
"Veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtted on koos lisandväärtuse vähenemisega vähendanud ka tööhõivet. Kõige enam väheneski tööhõive just sellel tegevusalal," lisas ta.
Teise kvartali 8,1%ni langenud tööpuudus oli Swedbanki oodatust väiksem. Töötute arv langes eelmise kvartaliga võrreldes 14 000 võrra ja jõudis 57 000ni. Töötute arv oli viimati sellest väiksem 2008. aasta neljandas kvartalis.
"Positiivne on see, et viimastel kvartalitel on vähenenud pikaajaliste töötute arv ja nende osakaal töötute hulgas. Teises kvartalis vähenes pikaajaliste töötute arv esimese kvartaliga võrreldes üle 5000 inimese, samas oli nende osakaal kõikidest töötutest veel üsna kõrge, 48%," kommenteeris Mertsina tööhõive numbreid.
Hetkel kuum
"Kuigi pikaajaliste töötute hulgas on tõenäoliselt teatud hulk ka neid, kes on tegelikult viimase aasta jooksul vähemalt lühemat aega ja ilmselt ka mitteametlikult töötanud, on pikalt töölt eemal olemine siiski probleem. Pikaajalised töötud kaotavad oma tööalast kogemust ning nende koolitamine ja ümberõpe, aga ka ülalpidamine, toob riigile lisakulutusi," lisas Swedbanki peaökonomist.
Eelmisel aastal moodustasid töötukassa töötuskindlustuse ning tööturuteenuste ja -toetuste kulud kokku ligikaudu 0,7% SKPst, mis on ELis ühtede tagasihoidlikumate hulgas.
Välismaal töötavate inimeste arv suurenes teises kvartalis 26 000 inimeseni, mis moodustab 4% Eesti tööhõivest. "Kasvu mõjutasid osaliselt nii sesoonsed tegurid, kuid ka tõenäoliselt alahinnatud esimese kvartali number. Vaatamata majandusraskuste jätkumisele Soomes – eriti selle tööstus- ja ehitussektoris – suurenes statistikaameti andmetel ka meie põhjanaabrite juures töötavate inimeste arv. Samas on vähenenud ehituses töötavate inimeste osakaal. Soomes on ametlikult töötamine muudetud oluliselt rangemaks," selgitas Mertsina.
Kuna tööhõive näitajate arvutamisel kasutab statistikaamet veel eelmise aasta alguse tööealise rahvastiku arvu ehk seda pole korrigeeritud rahva- ja eluruumide loenduse, sh rände andmetega, on tööhõive tema sõnul mõnevõrra ülehinnatud.
"Eesti tööpuuduse tase oli teisel kvartalil madalam nii meie põhja- ja lõunanaabrite, kui ELi keskmisest. Soomes, Rootsis ja ELis keskmiselt on tööpuudus viimastel kvartalitel kasvanud, samas kui Lätis ja Leedus langenud," lisas Mertsina.
Seotud lood
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele