Autor: Ave Lepik • 9. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Vaatamata Euroopa Nõukogu soovitustele on riik väga passiivne töötajate ümber- ja täiendõppe rahastamisel, mistõttu majanduskasvu vedavad sektorid kiratsevad nii täna kui homme tõsises tööjõunappuses," märgib Peterson. "Majandus ei kasva ilma töötajateta. Meie arvutuste kohaselt vajavad Eesti kasvusektorid juba lähiajal 6000-10 000 töötajat, kelle koolitamist pole veel alustatudki.“

„Uued kvalifitseeritud töötajad ei saa tulla ainult koolipingist ega töötukassa nimekirjast - vajame ümberõppesüsteemi, mille abil saaksid ka tänased töötajad võtta vastu keerulisemaid ja paremini makstud töökohti. Kutsekoolid on moderniseeritud, aga tugisüsteem, mille abil ka täiskasvanud töötaja neisse satuks, on loomata,“ viitab Peterson Soomes toimivale elukestva õppe süsteemile, kus kogu tööjõud saab regulaarselt täiendkoolitust ning riiklikult toetatud ümberõppe tarbeks ei ole vaja eelnevalt töötuks jääda. „See tagab nii tööjõuturu paindlikkuse kui ka majanduse võime kiiresti suunda muuta.“

Täna peetakse Tallinnas Euroopa Liidu majanduskasvu õhutamiseks loodud arengustrateegia "Euroopa 2020" arutelu, kus ametiühingud tõstavad esile Euroopa Nõukogu soovitust pöörata enam tähelepanu töötajate täiend- ja ümberõppele.