Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välismaal käib tööl ligi 25 000 Eesti elanikku
Rahva ja eluruumide loenduse andmeil käib välismaal tööl 24 907 püsivalt Eestis elavat inimest ehk 4,4% hõivatud inimestest, teatas statistikaamet.
"Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv. See on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud," ütles loenduse projektijuht Diana Beltadze. Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 inimest.
Loenduse andmeil töötab Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. "Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61% töötab Soomes. Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal," rääkis Beltadze.
Venemaa on oluliseks töörände sihtpunktiks Ida-Virumaa, eeskätt Narva linna inimestele ja Rootsi enim Hiiu maakonna hõivatutele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.