Rahva ja eluruumide loenduse andmeil käib välismaal tööl 24 907 püsivalt Eestis elavat inimest ehk 4,4% hõivatud inimestest, teatas statistikaamet.
"Võrreldes eelmise rahvaloendusega on üheks suurimaks muutuseks välismaal tööl käivate elanike arv. See on eelmise loendusega võrreldes ligi kümnekordistunud," ütles loenduse projektijuht Diana Beltadze. Eelmise, aastal 2000 toimunud rahvaloenduse andmetel töötas välismaal 2646 inimest.
Loenduse andmeil töötab Soomes 15 140, Norras 1872, Rootsis 1532, Venemaal 1357, Suurbritannias 732 ja Saksamaal 616 Eesti püsielanikku. "Välismaal töötavatest Eesti elanikest 61% töötab Soomes. Suurim on Soomes töötavate inimeste osatähtsus Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal," rääkis Beltadze.
Venemaa on oluliseks töörände sihtpunktiks Ida-Virumaa, eeskätt Narva linna inimestele ja Rootsi enim Hiiu maakonna hõivatutele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestis üheteistkümnes rahvaloendus toimus mullu 31. detsembrist tänavu 31. märtsini. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020/2021. aastal.
Seotud lood
Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.