• 30.11.12, 11:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuring: Meie toiduainetööstust mõjutas majanduskriis kõige vähem

Maaettevõtlusest konkurentsivõimelisim on toiduainetööstus ja seda haru mõjutas ka majanduskriis kõige vähem, selgus põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust. 
Toiduainetööstuse majandusnäitajaid mõjutas majanduskriis kõige vähem, samuti hindasid toiduainetööstused teistest oluliselt paremaks oma toodetele antavat lisandväärtust, turustuskanaleid, tootmis- ja teenindusmahu piisavust, toodangu ja/või teenuste täiendavaid müügivõimalusi ning tootmise laiendamise võimalusi.
Tööstussektorist olid kõige suuremad eksportijad puidutööstus ja muu töötlev tööstus, kes plaanisid ka oluliselt suurendada välismaiste turgude osakaalu oma toodete müügis järgneval seitsmel aastal.
„Uuringust sai kinnitust, et põllumajandus on valdkond, kuhu tasub panustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti majanduse seisukohalt on hästi oluline, et oleksime konkurentsi- ja ekspordivõimelised ja nagu uuring näitab, siis põllumajandus seda ka on.“
Põhiliseks allikaks, millest plaanitakse järgneval seitsmel aastal tehtavaid investeeringuid finantseerida, on omakapital. Ettevõtted plaanivad omakapitali kasutada peamiselt töötajate töötingimuste parandamiseks, e-äri arendamiseks, töötajate koolituseks ja väljaõppeks ning infotehnoloogiliste rakenduste kasutusele võtmisel.
Toetuste rolli nähti kõige suuremana infrastruktuuri investeeringutel:  teede, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide jms rajamisel, kuid ka keskkonnanõuete täitmiseks tehtavate investeeringute, ehitiste ja rajatiste, seadmete ja masinate puhul.
Laenu ja liisingut kavatsetakse kõige enam kasutada seadmete ja masinate, ehitiste ja rajatiste ning tootmise automatiseerimise investeeringute finantseerimiseks. Investorite kaasamist investeerimisprojektidesse nimetasid ettevõtted väga vähe, kõige enam mainiti nende kaasamist uute toodete ja teenuste arendamisega seonduvalt.
Perioodil 2004–2011 taotleti uuringu kohaselt toetusi peamiselt investeeringuteks masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse ja rajatistesse. Põhilisteks taotlejateks olid primaarsektori ettevõtted, toiduainetetööstus ja turismiga seotud ettevõtted. Ettevõtlusega alustamise toetusi olid rohkem taotlenud teenindus- ja tööstussektori tegevusalade ettevõtjad. Toiduainetetööstus taotles teistest tegevusaladest aktiivsemalt toetusi rahvusvahelistel messidel osalemiseks, innovaatilisteks lahendusteks ja ekspordiks.
Ühiskonna üldise arengu küsimustes andsid ettevõtjad kõige positiivsema hinnangu infoühiskonna kiirele arengule, majanduskasvule aastatel 2004-2008 ning Euroopa Liiduga liitumise mõjule, sest sellega kaasnenud toetusvõimaluste suurenemine on olnud üks Eesti põllumajanduse ja maamajanduse olukorda kõige olulisemalt mõjutanud sündmusi viimasel kümnendil. Negatiivsena nähti teenuste koondumist suurematesse keskustesse, majanduskriisi aastatel 2009-2010, töökohtade vähenemist tootmissektoris ning jaekaubanduse koondumist suuremate kaubanduskettide kätte.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 13:15
DSV tegevjuht Alvar Tõruke: oleme tagasi ajas, kus peame hakkama Eestit uuesti leiutama
Eesti ettevõtete jaoks on käes väga keeruline aeg, millele annavad hoogu erinevad maksumuudatused ja üleüldine kiire palgatõus, pärssides eriti tööstus- ja tootmissektori konkurentsivõimet. Logistikaettevõtte DSV Estonia tegevjuht Alvar Tõruke tõdeb, et olukord on veidi sarnane 1990. aastatele, mil Eesti vabaks sai ning tuli hakata oma riiki looma ja leiutama.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele