Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Boonust saav parendusuuendus peab end tõestama kolm kuud
ASis Promens makstakse uue idee eest boonust, kui see on ellu viidud ning suutnud ka edukalt kolm kuud rakenduses vastu pidada, selgitasid ettevõtte juhid plastitööstust külastanud Äripäeva Tööstuse klubile.
Promensis sisseseatud töötajate ideede premeerimise süsteem eeldab, et töötajad tegutsevad omal initsiatiivil, luues ideede elluviimiseks iseseisvalt meeskondi. Eeldus on siiski, et uute ideedega tegelemine ei sega põhitööd. Boonus makstakse välja pärast seda, kui idee on heaks kiidetud, idee väljapakkunud meeskond on idee ellu viinud, idee on kasutusele võetud ning idee on kolme kuu jooksul ka edukalt rakenduses olnud.
Kui suure boonuse üks või teine idee saab, sõltub idee efektiivsusest, tulususest ettevõttele, tööohutuse paranemise olulisusest, ergonoomika paranemisest jt teguritest. Hindamiseks on loodud hindamisskaalad.
Promensi juhataja Indrek Ojamaa sõnul ei saa siiski otsesõnu öelda, et ühe või teise parendusettepaneku tulemusel on ettevõte hoidnud kokku kindla summa eurosid – see oleks tema sõnul liialt sensitiivne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Töötajate kaasamisest saab lisaks lugeda homme ilmuva Äripäeva Tööstuse rubriigist.
Rõngus ASis Promens peetud Äripäeva Tööstuse klubiüritusel tutvustasid plaste tootva ettevõtte juhid nutikaid võimalusi, kuidas kaasata töötajaid firma juhtimisprotsessi.
ASi Promens arendusjuht Janar Eit märkis Äripäeva Tööstuse klubis, et arvukamaks paisuva personaliga tuleb juhtkonnal üha enam mõelda firmasisese töökultuuri ning juhtide ja töötajaskonna suhtluse korraldamisele. Promensis kasutatakse infosüsteemi PETKA.
24. augustil toimunud Tööstuse klubi plastitööstuse Promensi külastusel näidati töötajate kaasamiseks kasutatavaid vahendeid. Promensi saavutusi selles vallas oli tuldud vaatama Saaremaast Lõuna-Eestini.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.