Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hinnatõusu ootus tööstuses vaibunud
Täna avaldatud tootjahinna languse statistikat kommenteerides viitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember EKI küsitlusele, mille järgi enamik tööstustest ootab müügihindade püsimist. Hindade langust eeldas kümnendik küsitletutest. Peaaegu sama palju oli hinnatõusu prognoosinud ettevõtteid. Tööstusharuti oli ootuste alanemine valdav. Ka seni üsna tugevate hinnatõusu prognoosidega toiduainetööstuses on olukord rahunenud.
Lember tõi välja, et mais olid toiduainetööstuses hinnad aastaga tõusnud 6,1%. Hinnakasvu vedasid endiselt kalatööstus ja lihatööstus, kus aastases võrdluses on hinnad kallinenud 18,6 ja 8,7 protsenti. Ekspordihinnad tõusid toiduainetööstuses mais sarnaselt aprillile aastaga kümnendiku võrra. Ka kuises võrdluses olid toiduainetööstuse väljaveohinnad veidi tõusnud.
Suuremad hinnamuutused on toimunud veel keemiatööstuses ja mööblitööstuses, kus hinnad tõusid 9% ja 4,3%. Lemberi sõnul keemiatööstuses sõltub hinnatase tugevasti importsisenditest, sealhulgas nafta hinna muutustest. „Viimasel ajal on hakanud nafta hind langema ning järgnevatel kuudel võib selle mõju jõuda ka tootjahindadesse. Sarnaseid arenguid on oodata metalli- ja metalltoodete tootmises, mille tooraine on maailmaturul aastaga odavnenud ligi viiendiku võrra,” ütles Lember.
Ekspordihindades oli 7% piires aastane hinnatõus keemia- ja rõivatööstuses, kuid kasvutempo on Lemberi andmetel mõlema osas kuust- kuusse aeglustunud. Suurim, -14% ekspordihindade langus oli palgi väljaveol, mida mõjutas nõudluse vähenemine välisturgudel. Jätkuvalt olid aastatagusest perioodist madalamad ekspordihinnad elektroonikatööstuses, millele avaldab survet samuti nõudlus, selgitas Lember.
Impordihindades on endiselt kiiremat kasvu näidanud naftassaaduste sisseveohinnad, ent kasvutempo on viimastel kuudel aeglustunud, tulenevalt nafta maailmaturuhinna langusest. Mais olid naftasaaduste sisseveohinnad veel 16% kõrgemad kui aasta varem, kuid kuises võrdluses toimus juba kerge langus. Ligi kümnendiku tõusid aastaga puidu ning masinate ja seadmete impordihinnad, mille taga võib Lemberi sõnul olla teatud kallimate puidusortide sissevedu ja investeeringud uutesse tootmisliinidesse. Aastataguse perioodiga võrreldes on mõnevõrra langenud põllumajandussaaduste, puittoodete, paberi ja pabertoodete ning elektroonikatoodete impordihinnad.
Seotud lood
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks aprilliga võrreldes tänavu mais ei muutunud, aastataguse sama kuuga võrreldes kerkis aga 2% võrra. Enim ehk 6,3% võrra kallines mais energia tootmine.
Tootmise efektiivsust otsides vaadatakse suuri seadmeid, energiakulu ja tööjõudu. Samal ajal võivad sajad väikesed korduvad tegevused neelata iga päev töötunde. Tööstuslik markeerimine on üks selline protsess, ent siin ei piisa ainult kiirusest. See, mis saab detailile sekunditega, peab mõnikord püsima seal aastakümneid.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Ettevõte muutis tootmistöötajate palgasüsteemi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele