Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis 3,6%, mitte 3,9%, nagu statistikaamet varem teatas.
Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvas SKP eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,3% ja esimese kvartaliga võrreldes 3,7%, teatas statistikaamet.
Võrreldes majanduslanguse eelse ajaga oli sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP selle aasta esimeses kvartalis jooksevhindades arvutatuna tõusnud 2008. aasta esimese-teise kvartali tasemele ja SKP, kus on hinnamõjudega arvestatud, ligikaudu 2006. aasta teise kvartali tasemele.
SKP kasvu panustas enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv.
Tööjõu tunnitootlikkuse kasv oli viimase pooleteist aasta kiireim. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kahe ja poole aasta kiireim.
Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise ja telefoniteenuste tarbimise kasvul. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKPst jätkuvalt väiksem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 24.08.26, 06:00
Eesti ettevõtted kaotavad rahastuse puudumise tõttu eksporditehinguid konkurentidele. Milline on lahendus?
Eesti ettevõte jõuab väliskliendiga sisuliselt kokkuleppele: toode sobib, hind sobib ja kvaliteet sobib. Siis aga kaob klient äkki ära. Mõni nädal hiljem selgub, et tehing on läinud konkurendile, kes pakkus toote koos rahastusega. Just rahastuse puudumine on põhjus, miks osa eksporditehinguid jääbki lõpuks sündimata, kinnitab KredEx Krediidikindlustus ASi juhatuse liige Katrin Savi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Tööstusuudised esilehele