Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumajandusministeerium toetab piimatootjate piimatööstuse loomist
Seederi väitel on ministeerium ärgitanud piimatootjaid mõtlema oma tööstuse rajamise teemal. „Aga neil peab olema selle jaoks enda poolne valmisolek,” lisas ta.
Seederi sõnul tahab ministeerium Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil suunata tähelepanu teraviku toidutööstusele ja suunata sinna senisest enam toetusmeetmeid. Teoreetiliselt on võimalik, et piimtööstuses toetatakse järgmisel perioodil ainult ühistulist piimatöötlemist või piimatootjatele kuuluvat ühistulist tegevust. Samas rõhutas Seeder, et midagi ei ole veel otsustatud ja piimatööstuste toetamise meetmed ELi uuel eelarve perioodil tuleb alles välja töötada.
Äsja valminud Eesti piimanduse strateegia järgi käitleb Eestis praegu kaks suuremat piimatööstust 45% kokkuostetavast piimast ning nelja suurema piimatööstuse käes on 64% piima töötlemisest. Strateegia näeb ühe eesmärgina ette toetada piimatöötlemise tõhusust, toetades selleks senisest olulisemal määral suuremate piimatööstuste kontsentreerumist ja töötlemisvõimsuste tehnoloogilist ja tehnilist uuendamist.
Seederi ütlusel ongi teoreetiliselt kõige efektiivsem kui talumeiereide kõrval on Eestis vaid üks suur piimatööstus, mis suudab töödelda ligikaudu miljon tonni piima, mida Eestis toodetakse. „Oleks hea, kui see tööstus oleks piimatootjate käes. Teisalt on siis probleem, et tekib tootjate käes olev monopol,” arutles minister. Ta lisas siiski, et piimanduse strateegias ei ole silmas peetud, et Eestis jääks järele ainult 2-3 piimatööstust, vaid siiski rohkemat arvu.
Piimanduse strateegiaga arvestatakse Eesti maaelu arengukava koostamisel aastateks 2014-2020, mis otsustab ka, kuidas antakse raha piimanduse strateegia eesmärkide täitmiseks.
Seotud lood
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
4
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
5
Viimased uudised
Eestis võib ligi 800 vähijuhtu igal aastal olla seotud just töökeskkonnaga
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele