Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Filter rajab Soome maailmas ainulaadse elektrijaama
Eesti ettevõte AS Filter ehitab Toholammin Energia Oyle ainulaadse soojuse ja elektri koostootmisjaama.
Filter ja Toholammin Energia Oy sõlmisid lepingu maailma esimese keevkiht-katlaga ORC-tehnoloogial (Organic Rankine'i Cycle) põhineva soojuse ja elektri koostootmisjaama ehitamiseks. Tulevane jaam hakkab tootma 7 MW soojust, mis suunatakse kohalikku kaugküttevõrku ja aurutarbijatele, ning 1,2 MW elektrit riigi elektrivõrgu tarbeks. Filter teostab ehituse “võtmed kätte“ põhimõttel, kusjuures katel toodetakse Filter tütarfirmas Nivalas.
Seda tüüpi jaam töötab kõrge kasuteguriga, ei tekita ülemääraselt heitmeid ja ekspluatatsioonikulud on väikesed.
Spetsiaalselt Toholammile projekteeritud jaama katlas on traditsiooniline soojuskandja vesi asendatud termaalõliga, mille temperatuur on üle 300 oC. Kuumas õlis sisalduv soojusenergia muundatakse elektriks energiaplokis, mille valmistab oma ala juhtiv tootja Turboden srl. Keevkiht-katlas on võimalik keskkonnasäästlikult põletada laias valikus kohalikke kütuseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Erinevalt tavaliselt kasutatavatest restkolletest tagab keevkihi tehnoloogial põhinev kütuse põletamine hõljuvas (mullivas) liivakihis selle, et tänu madalamale põlemistemperatuurile on suitsugaaside heitmetase madal, seadmete kasutegur kõrge ja töötada saab tavapärasest laiemas võimsuste vahemikus.
Keevkiht-tehnoloogia üha laialdasema leviku põhjuseks on võimalus vähendada kahjulikke atmosfääriheitmeid ning samas koldes saab kasutada erinevaid kohalikke ja madala kvaliteediga kütuseid, näiteks puiduhaket, pelletit (puidu või saepurugraanuleid), puukoort ja puidutööstuse jääke, aga ka turvast, muda ja biomassi – roogu, heina, päevalillejääke ja mitmeid muid kütuseid.
AS Filter tegutseb alates 1992. aastast. Tänaseks on ettevõte kasvanud kontserniks, millel on tütarettevõtted Soomes, Lätis, Leedus, Venemaal, Valgevenes ja Bulgaarias. Kontsernis töötab kokku 320 inimest, neist 55 Eestis.
Toidutööstuses käib seadmete pesu pidevalt ja igapäevaselt. Laagri jaoks tähendab see päevast päeva kokkupuudet vee, niiskuse, puhastuskemikaalide ja temperatuurimuutustega. Kui määre hakkab välja uhtuma või niiskus pääseb tihendist läbi, võib kahjustus areneda aegamööda ja märkamatult. Probleem annab endast sageli märku alles siis, kui laager enam oma tööd ei tee ja tootmisliin tuleb seisma panna.