UPM-Kymmene: Kuidas arendada vineeri?

2003. aastast kuulub Otepää vineeritehas täielikult UPMile. Kui otsustati, kuhu säärane tehas üldse rajada, sai määravaks, et just Eesti lõunapoolsetel aladel on suured kaseareaalid. Lisaks on lähedal ka Põhja-Läti, kust tänaseni mõningal määral kasepakku imporditakse.

Ka Eestimaa metsaomanikele on kasulik, et vineeri ja spooni tootev tehas asub piltlikult öeldes koduukse all. Kui õnnestub varuda koorem korralikku spoonipakku, on see praeguste hindade juures üldse kõige kallim sortiment, mida meie metsadest saada – tihumeetri hinnad küünivad juba 200 euro kanti. Sellise puidu muudab kalliks see, et ühest puistust ei ole kuigi palju vajalikus mõõdus ja nõutava kvaliteediga kasepalki võtta, need tuleb ühe korraliku rekkakoorma kogumiseks sageli pika maa tagant kokku vedada. Teisalt mängib hinna juures rolli ka tõsiasi, et Otepää tehas seda materjali kõrgel tasemel väärindada mõistab.

Tegelikult ei lähe tehase hoovile toodud palkidest midagi kaduma. Isegi saepuru ja tolm, mis tsehhidest kokku pühitakse, osatakse maha müüa või siis sobib see oma küttevajaduste rahuldamise tarbeks katlasse ajada. Selle kinnituseks sai UPM-Kymmene Otepää vineeritehas mullu ka aasta parima jäätmekäitleja tiitli.

ASi UPM-Kymmene Otepää juhataja Ando Jukk räägib, et kui otsiti vineeritehasele sobilikke hooneid, tulid kõne alla kaks – Võhma endise lihakombinaadi kompleks ning Otepää autoremonditehase hooned. Mõlemaid ühendas, et nii üks kui teine olid pankrotistunud ning mõlemad paiknesid soodsas asukohas. Otsus langes Otepää kasuks. „See on Otepää õnn, et selline tehas siia loodi,“ ütleb Ando Jukk. „Inimesed saavad tööd, maksud laekuvad.“

Praegu toodetakse UPM-Kymmene Otepää tehases vineeri kõige erinevamatele kasutajatele. Tootevalikus on heliisolatsiooni vineer, mille sisse on pressitud spetsiaalne müra peatav kummikiht. Tegemist on patenteeritud tootega, mida kasutatakse näiteks busside ja rongide seinte valmistamiseks, hoonete siseviimistluses jne. Veel valmistatakse libisemist takistava ja kulumiskindla kattega, aga hästi puhastatavat vineeri, mida saab kasutada näiteks loomaveokite põrandate valmistamisel. Ja siis on tugevad betooniraketiste valmistamiseks sobivad vineeritüübid. Ning külmakindlad, isegi üle saja miinuskraadi taluvad vineerid, mida saab kasutada kohtades, kus isegi teras hapraks muutub. Otepää vineer aga peab vastu. Lisaks muidugi klassikalised vineeritarbijad – ehitusmaterjalide tootjad ja mööblitööstus.

Otse loomulikult on sellise universaalsuse poole pürgiva erimaterjali järele maailmas suur nõudlus – Otepää tehas huugab neljas vahetuses seitse päeva nädalas. 95% toodangust läheb Eestist välja.

Iseenesest on vineeri tootmine oma põhiolemuselt traditsiooniline ja üsna standardne – laost võetud palki leotatakse umbes poolteist ööpäeva soojas vees, siis see kooritakse, järgatakse vajalikku mõõtu ja kuivatatakse. Seejärel tehakse valik, millised palgid lähevad väärisspooni treimiseks, millised mitte nii kõrgeid kvaliteedinõudeid vajavate toodete valmistamiseks. Edasi toimub spooni treimine, ladumine, pressimine, formaatsaagimine ja lihvimine, siis uuesti pressimine, spooni õmblemine, paikamine, vineeri sorteerimine ning valmistoodangu pakendamine.

Kuigi üldiselt arvatakse, et vineeri tootmisel on kaod võrdlemisi suured, siis Ando Jukk kinnitab vastupidist, öeldes, et tegelikult on kõige suurem kadu see, mis tekkib puidu kuivamisel. Kõik muud materjalid leiavad ikka mingisuguse kasutuse.