Ericsson investeerib oma Tallinna tehasesse tänavu 300 miljonit krooni (19,17 miljonit eurot), millega tagab lähiaastateks vajalikud tootmisvõimsused neljanda põlvkonna tugijaamade valmistamiseks.
Ericssoni kontserni tütarettevõttel Ericsson Eestil on kavas sellel aastal investeerida Tallinna tehases ligi 300 miljonit krooni uutesse tootmisliinidesse ning testseadmetesse. Eelmisel aastal investeeris ettevõte 197,1 miljonit krooni (12,6 miljonit eurot) ja 2009. aastal 166,9 miljonit krooni (10,67 miljonit eurot). Kõik investeeringud olid suunatud uue tootmistehnoloogia kasutuselevõtuks, et tagada piisav tootmisvõimsus tellimuste täitmiseks. Eelmisel aastal tehti suuremad investeeringud kolme uue ladumismasina liini ning neljanda põlvkonna testseadmete soetamiseks.
Peale tänavu kavandatavat 300 miljoni kroonist investeeringut vastavad ettevõtte tootmistingimused neljanda põlvkonna tugijaamade tootmisnõuetele ning ettevõte on taganud vajalikud tootmisvõimsused lähiaastateks.
Ettevõte märgib oma majandusaasta aruandes, et viimaste aastate suured investeeringud on teoks saanud tänu EASi toetusele. „Eelmistel aastatel toetuse saamine tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programmi raames aitas kindlustada jätkuvaid investeeringudi Eestisse ja ja innovaatiliste ning kõrge lisandväärtusega toodete valmistamise Tallinna tehases,” kirjutab ettevõte aruandes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ericssoni Tallinna tehasele on antud kontsernis ülesanne arendada välja maastootmiseks sobivad tootmistehnoloogiad ning luua kohalike mobiilsideoperaatoritega mobiilsideteenuseid, mida lisada Ericssoni rahvusvahelisse teenusteportfelisse.
Kui ühe nädalaga laekub keevitajate värbamiskampaaniale 1300 avaldust, võib see kõlada tööandja unistusena. Tegelikult algab aga just siis kõige keerulisem töö, sest tuhandete keskelt on vaja üles leida need, kes mitte üksnes ei soovi keevitajana töötada, vaid kelle teadmised ja oksused päriselt ka tööstusettevõtte nõuetele vastavad. Nii näiteks pääses Hansavesti ühes värbamiskampaanias 1300 huvilisest järgmisse vooru vaid 70. Miks nii väike number?