Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saaremaa kalatöötlejad kaotasid Valgevenes turuosa
Rubla devalveerimine tõi Saaremaa kalatöötlemisfirmadele kaasa ekspordimahtude languse Valgevene suunal, mis tähendas firmadele ümberorienteerumist teistele turgudele.
„Eksport Valgevenesse on oluliselt vähenenud, meie puhul lausa poole võrra,” sõnas Nasval tegutseva, Eesti ühe suurema külmutatud kala ja preservide tootja OÜ Saare Fishexport juhatuse liige Ivar Kiil ajalehele Meie Maa.
Tema sõnul moodustas krevettide ja külmutatud kala müümine Valgevenesse umbes veerandi sajakonna töötajaga firma ekspordimahust, kuid firmale see siiski suurt lööki ei anna, sest eksport teistesse riikidesse, näiteks Ukrainasse, Venemaale, Moldovasse ja mujale on selle võrra kasvanud.
“Krevetitootmise mahud on küll kõvasti vähenenud, kuid olukord idaturgudel võib väga kiiresti muutuda, näiteks Ukrainas olid vahepeal raskused, kuid nüüd on müük sinna jälle paremaks läinud,” kirjeldas Ivar Kiil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teise Valgevenesse eksportiva Saaremaa kalatöötlemisfirma, Läätsa kalatööstuse juhatuse liige Gert Romanov ütles, et rubla devalveerimine mõjutas ka neid.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.