Riigikogus arutlusel oleva välisõhu kaitse seaduse järgi jääb elektritootjatel aega vaid poolteist kuud esitada oma järgmiste aastate investeeringute kava, et taotleda tasuta heitkoguste ühikuid.
Eile parlamends esimesel lugemisel olnud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus näeb elektritootjatele ette võimaluse taotleda alates 2013. aastast kuni 70% heitkoguste ühikuid tasuta. Tasuta kvoodi taotlemisel on aga Euroopa Liit seadnud tingimuse, et elektritootjad peavad investeerima tootmise moderniseerimisse, mis vähendab tootmisega tekkivat saastamist ja õhku paisatavaid kasvuhoonegaase.
Seaduse vastuvõtmisel kuulutab keskkonnaministeerium 1. juulil välja tasuta heitkoguste taotluste esitamise. Taotlused koos investeeringute kavaga tuleb esitada 15. augustiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaminister Keit Pentus kinnitas Riigikogus seaduseelnõu tutvustades, et nii lühikesi tähtaegu ei ole välja mõelnud ministeerium, vaid need tulenevad Euroopa Komisjoni nõudest esitada investeeringute kava septembri lõpuks. Komisjonil on aega kuus kuud kujundada oma seisukoht ja anda teada, kas nõustub Eesti esitatud investeeringute kavaga.
Tasuta kvooti võivad taotleda elektriettevõtjad, kes toodavad elektrit ja ei tegele mingi teise tootmisalaga. Muudatusettepanekuid välisõhu kaitse seaduse muutmise seadusele saab esitada 9. juuni kella 10ni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogus on täna esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis lubab elektritootjatel taotleda järgmisel Euroopa Liidu sisesel kauplemisperioodil tasuta heitkoguse ühikuid.
Riigikogu võttis täna vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mis lubab elektritootjatele kuni 70% ulatuses tasuta heitkoguseid, kuid nõuab juba augusti keskpaigaks vastu järgmiste aastate investeeringute kava.
Energiaturg on murdepunktis. Taastuvenergia kiire kasv, võrkude piiratud läbilaskevõime ja desünkroniseerumine Venemaa elektrisüsteemist on viinud Eesti energiasüsteemi Euroopa sagedusalasse ja tänu sellele oleme ettearvamatu naabri elektrisüsteemist sõltumatud. Samas peame koos naabrite Läti, Leedu ja Soomega hoidma energiasüsteemi toimimas ja panustama rohkem varustuskindluse tagamiseks. Tuleb mitte ainult rääkida muutustest, vaid ehitada süsteeme, mis on juhitavad ja mis võimaldavad ettevõtetel uues reaalsuses raha teenida, riske vähendada ja energiat targalt juhtida.