Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tasuta saastekvoot nõuab kiiret investeeringute kava
Riigikogus arutlusel oleva välisõhu kaitse seaduse järgi jääb elektritootjatel aega vaid poolteist kuud esitada oma järgmiste aastate investeeringute kava, et taotleda tasuta heitkoguste ühikuid.
Eile parlamends esimesel lugemisel olnud välisõhu kaitse seaduse muutmise seadus näeb elektritootjatele ette võimaluse taotleda alates 2013. aastast kuni 70% heitkoguste ühikuid tasuta. Tasuta kvoodi taotlemisel on aga Euroopa Liit seadnud tingimuse, et elektritootjad peavad investeerima tootmise moderniseerimisse, mis vähendab tootmisega tekkivat saastamist ja õhku paisatavaid kasvuhoonegaase.
Seaduse vastuvõtmisel kuulutab keskkonnaministeerium 1. juulil välja tasuta heitkoguste taotluste esitamise. Taotlused koos investeeringute kavaga tuleb esitada 15. augustiks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaminister Keit Pentus kinnitas Riigikogus seaduseelnõu tutvustades, et nii lühikesi tähtaegu ei ole välja mõelnud ministeerium, vaid need tulenevad Euroopa Komisjoni nõudest esitada investeeringute kava septembri lõpuks. Komisjonil on aega kuus kuud kujundada oma seisukoht ja anda teada, kas nõustub Eesti esitatud investeeringute kavaga.
Tasuta kvooti võivad taotleda elektriettevõtjad, kes toodavad elektrit ja ei tegele mingi teise tootmisalaga. Muudatusettepanekuid välisõhu kaitse seaduse muutmise seadusele saab esitada 9. juuni kella 10ni.
Riigikogus on täna esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis lubab elektritootjatel taotleda järgmisel Euroopa Liidu sisesel kauplemisperioodil tasuta heitkoguse ühikuid.
Riigikogu võttis täna vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mis lubab elektritootjatele kuni 70% ulatuses tasuta heitkoguseid, kuid nõuab juba augusti keskpaigaks vastu järgmiste aastate investeeringute kava.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.