Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektritootjatele tasuta heitkoguseid lubav seadus võeti vastu
Riigikogu võttis täna vastu välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse, mis lubab elektritootjatele kuni 70% ulatuses tasuta heitkoguseid, kuid nõuab juba augusti keskpaigaks vastu järgmiste aastate investeeringute kava.
Riigikogu hääletas täna ilma pikema aruteluta välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmise poolt. Muu hulgas näeb seadus elektritootjatele ette võimaluse taotleda alates 2013. aastast kuni 70% heitkoguste ühikuid tasuta. Tasuta kvoodi taotlemisel on aga Euroopa Liit seadnud tingimuse, et elektritootjad peavad investeerima tootmise moderniseerimisse, mis vähendab tootmisega tekkivat saastamist ja õhku paisatavaid kasvuhoonegaase.
Keskkonnaminister Keit Pentus on varem öelnud, et seaduse vastuvõtmisel kuulutab ministeerium 1. juulil välja tasuta heitkoguste taotluste esitamise. Taotlused koos investeeringute kavaga tuleb esitada 15. augustiks. Ministri kinnitusel ei ole nii lühikesi tähtaegu välja mõelnud ministeerium, vaid need tulenevad Euroopa Komisjoni nõudest esitada investeeringute kava septembri lõpuks. Komisjonil on aega kuus kuud kujundada oma seisukoht ja anda teada, kas nõustub Eesti esitatud investeeringute kavaga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tasuta kvooti võivad taotleda elektriettevõtjad, kes toodavad elektrit ja ei tegele mingi teise tootmisalaga.
Riigikogus on täna esimesel lugemisel seaduseelnõu, mis lubab elektritootjatel taotleda järgmisel Euroopa Liidu sisesel kauplemisperioodil tasuta heitkoguse ühikuid.
Riigikogus arutlusel oleva välisõhu kaitse seaduse järgi jääb elektritootjatel aega vaid poolteist kuud esitada oma järgmiste aastate investeeringute kava, et taotleda tasuta heitkoguste ühikuid.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.