Autor: Romet Kreek • 28. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänavu on toorainetest koosnev Standard & Poor’s GSCI indeks tõusnud 20 protsenti. MSCI maailma aktsiaindeks on tõusnud 9,1% ja Bank of America Merrill Lynchi valitsuse võlakirjade indeks on edenenud 5,3%.

Bloombergi poolt küsitletud enam kui sajast analüütikust, kauplejast ja investorist uskusid suurimat hinnatõusu tuleval aastal 15 tooraine seas hõbedalt. Hõbeda hind võib ootuste põhjal tõusta kuni 37 protsenti, 40 dollarile untsist. Tänavune halvima liikumisega metall tsink peaks tõusma tuleval aastal 21%. Läinud nädalal 13 aasta tipptasemele tõusnud Arabica kohvi peaks tuleval aastal olema kõige viletsam tooraine, tõustes vaid kuni seitse protsenti.

Aktsiad on ikka veel 11 triljoni dollari kaugusel 2007. aasta oktoobri rekordilisest 62,6 triljonilisest turuväärtusest. Professionaalselt juhitud tooraineinvesteeringud on samal ajal kasvanud umbes 80 protsenti, 354 miljardile dollarile. Barclays prognoosis, et tuleval aastal meelitavad toorained 60 miljardit dollarit värsket raha.

Pallaadiumilt oodatakse tuleval aastal 18protsendist tõusu 900 dollarile untsist.

"Investorid liiguvad kullast välja  hõbedasse, plaatinasse ja pallaadiumi, kui finants ja majandusolud paranevad," prognoosis CMP Groupi tegevdirektor Jeffrey Christian.

Analüütikud ootavad kulla hinna 23protsendist tõusu 1700 dollarile.

Väärismetallide populaarsus viitab, et investorid otsivad turvalisust, kuna valitsused ja keskpangad pumpavad majandusse raha, et hoida taastumist jõus.

"Minule kuld meeldib, kuna ma olen mures meie ebamõistliku eelarve- ja rahapoliitika pärast," ütles Greenlight Capitali president David Einhorn. "See viib potentsiaalselt hiljem suurema ebastabiilsuseni."

Investorid kasvatasid väärismetallidesse panustamist 22%, rekordilise 17 390 tonnini ehk 111 miljardit dollarit. Sellest 84% on kullas, 13% hõbedas ning ülejäänud plaatinas ja pallaadiumis.

Nisu hind võib tõusta 17 protsenti, 9,13 dollarile buššelist. Maisilt oodatakse 14protsendist hinnatõusu seitsmele dollarile buššelist.

"Meie ei näe kohest ohtu 2011. aastal tooraine hindadele," ütles U.S. Global Investorsi fondijuht Even Smith. "Jätkuvalt on mure valuutade stabiilsuse pärast. Arenevates majandustes on rikkuseefekt, mis veab nõudlust."