“Euroopa Liidu kogemus näitab, et toetusi muudetakse vaid peale põhjalikku arutelu taastuvenergiat tootvate operaatoritega. Või siis ei muudeta toetuste põhimõtteid olemasolevatele operaatoritele, vaid ainult uutele tulijatele,” lisas de Pellegars.
Eestisse on investeeritud 2,5 miljardit krooni
AS-i Tallinna Küte emaettevõte Dalkia International on investeerinud Eestisse kokku 2,5 miljardit krooni, seejuures 100 miljonit krooni 2010. aastal ning on viimasel ajal andnud heakskiidu uutele investeeringutele.
“Tallinna Küte kaasajastab Tallinna soojusvõrgu katlamajasid, et need saaks kasutada kohalikku kütust ning rajab soojuspumba Paljassaare veepuhastusjaama. Kuni 750 miljoni kroonini ulatuvate investeeringute tulemusena kaetakse Tallinna soojusenergia vajadus kohalike ja taastuvate energiaallikatega. Selle tulemusena langeb soojahind Tallinnas ligi 15 protsendi võrra, sest Dalkia on saavutanud soojusenergia odavnemise ka teistest Eesti linnades, mida me kütame,” märkis de Pellegars.
Dalkia International tegi investeeringu Väo elektrijaama (Tallinna Elektrijaam) 2009. aastal, olles eelnevalt põhjalikult analüüsinud jaama tegevuse väljavaateid. “Kuigi Eesti oli tol hetkel majanduslanguses, pidasime investeeringut sobivaks,” ütles de Pellegars. Väo elektrijaamas kasutatakse kohalikku ja taastuvat kütust (90 protsenti puiduhaket ning 10 protsenti turvast), mis tähendab, et energiatootmine on keskkonnasõbralik ning ei sõltu imporditud energiakandjatest.
Alates 1999. aastast Eestis tegutsev Dalkia International ei ole endale kordagi siit endale dividende maksnud, vaid kogu kasum on reinvesteeritud.
Dalkia on globaalne energeetikaettevõte, mis tegutseb enam kui 40 riigis ning mille käive oli 2009. aastal üle kaheksa miljardi euro (üle 125 miljardi krooni). Jättes kõrvale spetsialiseerunud allüksused, moodustab rahvusvaheline tegevus 57 protsenti Dalkia tegevusest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.