Uuringufirma GfK poolt Suhtekorraldusbüroo PRB tellimusel teist aastat järjest läbi viidud keskkonnateemalisest uuringust selgus, et sarnaselt eelmise aastaga ei ole eestimaalased valmis taastuvallikatest pärit elektrienergia eest rohkem maksma.
Kui eelmisel suvel arvas nii 67% vastanutest, siis sel korral ütles 71% küsitletuist, et nad ei oleks valmis taastuvenergia eest tavalisest rohkem maksma.
“Vahepeal on hinnad, ka elektri hind, tõusnud, seetõttu on inimesed igasuguste ettepanekute suhtes, mis võiksid kulusid suurendada, veelgi skeptilisemaks muutunud,” lisas Suhtekorraldusbüroo PRB juhataja Raimond Kaljulaid.
Sarnaselt eelmisel aastal läbiviidud uuringu tulemustega, olid selgi korral altimad taastuvenergia eest enam maksma pigem noored ja eriti tudengid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
GfK sotsioloog Mauri Söödi hinnangul paistavad endiselt keskkonnaväärtuste kandjatena sagedamini silma nooremad inimesed, kes on ilmselt ühelt poolt keskkonnateemade kasvavale väärtustamisele rohkem avatud, ning samas teisalt, kellest osa sõltub seni materiaalselt oma vanematest ja võivad omale seega idealistlikumaid hinnanguid lubada.
Valmisolek taastuvenergia eest rohkem maksta on aastaga 10 protsendipunkti võrra kahanenud meeste seas. “Võime oletada, et mehed on pidanud majanduse struktuurimuudatusi keskmisest sagedamini valulikumalt tunnetama,” nentis Sööt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitus-, tööstus- ja logistikasektoris räägitakse täna palju efektiivsusest, kuid praktikas määravad töö tempo sageli hoopis seadmed, mille töökindlusest sõltub kogu objekti või tootmise sujuvus. Kui tõstuk seisab, töö katkeb või masin ei vasta töötingimustele, ei tähenda see ettevõtte jaoks ainult tehnilist probleemi, vaid otsest rahalist kulu, venivaid tähtaegu ja suuremaid riske tööohutusele.