Orto juht: ketid eelistavad kindla peale minevaid tooteid

Küsimus on üksikutes nüanssides. Oluline on, kas arendustöö tulemusena valmiv toode vastab jaeketi ootustele või mitte. Siin aitab väga palju n-ö jaekaupmehe toolil istumine, teades, millised on jaeketi strateegia ning sortimendi otsuste tegemise kriteeriumid.Eesti tootjate eelis on see, et  teatakse kohalikke olusid, ollakse samal turul ka tarbija rollis, seega turutunnetus kokkuvõttes tugevam kui rahvusvahelistel brändidel. Hea turutunnetus annab  eelise võimalikud stsenaariumid läbi mängida nii võimaliku distributsiooni kui müügimahu ootuste suhtes.  Kiirelt kasvaval jaekaubandusturul tuli uute turule tulevate toodetega vähem tööd teha.  Nüüd, kus kaubanduse mahud pigem nullkasvuga, on situatsioon teine. Näiteks aastal 2005 tõi Orto Eesti jaeturule turule 24 uut toodet, aastal 2009 neli toodet. Tootearenduse protsessid kosmeetika on pikaajalised ja kallid, seega uue tootesarja või 3-4 erineva tootega turul läbikukkumine on ettevõttele äärmiselt kulukas.Siin tõuseb oluliseks jaeketi ja tootja vaheline koostöö. Pole mõtet arendada tooteid, mis tootja endi silmis võivad olla innovaatilised ning vajalikud, kuid millega tootja jaekaubanduse “raamidesse” ära ei mahu.

Kas tunnetate välismaiste kettide puhul, et eestimaisus on sortimenti pääsemisel argument?

Kettidel tuleb kindlasti eestimaste tootjatega arvestada  Lõppkokkuvõttes on nii Rimi kui Maxima kliendid Eesti tarbijad oma väljakujunenud ostuharjumustega. Ja suure tõenäosusega Eesti tarbja väga palju Leedu leiba ja Läti jäätist ei osta. Samamoodi oleks meil, Eesti tootjal, riskantne äriplaani teha eesmärgiga võtta 1-2 aastaga kuni 10% Läti kosmeetikaturust.

Toiduainetetööstuses on eestimaise toote osa juba ajalooliselt oluliselt suurem kui kosmeetika ja tarbekeemia osas. Kui vaadata kogu jaekettide müügistruktuuri, siis on selge, et Eesti toiduainetööstuse hääl kostab seal tunduvalt kõvemini kui jaekaubandusse müüvate Eesti keemia ja kosmeetika tööstuse ehk kolme-nelja ettevõtte oma. Viimased on suuremalt pildile saanud viimasel viiel aastal tänu aktiivsele tootearendusele.Kohaliku tootja eelis on paindlikkus. Hea näide on see, erakordselt sääskederohkeaasta, kus meil õnnestus tänu paindlkkusele ja konkurentide tarneviivitusele sääsetõrjesarja PLIX müügimahtu juuni lõpu seisuga kasvatada 2,6 korda, võrreldes kogu eelmise hooajaga. Ja pool suve on alles ees!Kokkuvõtvalt arvan, et keti omanike päritolu ei mängi sortimendi pääsemisel suurt  rolli. Mängureeglid on kõigile ühed.

Kui suurt konkurentsi pakuvad teile sortimenti pääsemisel rahvusvaheliste suurkorporatsioonide analoogsed tooted?

Kui vaadata meie tooteporfelli tuumikut, siis distributsiooni ja tükimüügi arvestuses oleme paljudes kategooriates võrdsed või isegi paremas positsioonis võrreldes rahvusvaheliste brändidega.

Aga kui raske on uusi tooteid sortimenti lisada?

Mida aasta edasi, seda raskem. Esiteks on jaekaubanduse kiire kasvu aastad seljataga,  kus kõik uus lennult haarati. Teiseks on ketid otsuste tegemisel muutunud kaalutlevamaks. Pigem eelistatakse nn kindla peale tooteid, millele tootja pakub turundustuge, millel on piisav käibekiirus ning mis tagavad ketile piisava müügitulu. On selge, et ega jaekett ise toodet n-ö heaks ei tee.