Autor: Koit Brinkmann • 23. juuli 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Olin tollal keskkonnakomisjoni esimees. Ma hääletasin vastu, kuna ma ei pidanud sellist dotatsioonide tõstmist õigeks ega otstarbekaks. Ning see tulenes puhtalt nendest numbritest," meenutas Kõiv.

"Ma ei mäleta, et oleks olnud ka tõsiseltvõetavat põhjendust sellele tõstmisele. Kuna infot polnud piisavalt, siis paljud ei võtnudki hääletamisel seisukohta," rääkis ta.

Kõiv lisas, et seaduse vastuvõtmine käis kiiresti. "Aeg oli ka selline, et hommikul olid riigikogus ja peale lõunat tuli valimispiirkonda minna valimiskampaaniat tegema," märkis ta.

"Olen nõus, et toetused on liiga kõrged. Neid saab aga muuta, sest õiguskindluse printsiipi ei saa võtta selliselt, et riigil puudub õigus ajas toetuse summat muuta," lausus Kõiv.

Tänane Äripäev kirjutas tuuleparkide ja koostootmisjaamade eelmise aasta majandustulemustest, mis näitavad, et tootjatele seadusega garanteeritud toetused võivad olla liiga suured. Suuremad toetused hääletas riigikogu seadusesse kiirkorras ja avalikku diskussiooni vältides ning need vastasid Väo jaama poolt soovitatud toetusmääradele. Seaduse menetlemisega samal ajal toetas Väo elektrijaama rajamisega seotud olnud ettevõtja Urmas Sõõrumaa rahaliselt kõiki suuremaid erakondi. Sõõrumaa firma müüs eelmisel aastal osaluse Väo jaamas 500 miljoni krooniga.