Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Dalkia tahe hävis lõplikult
Dalkia huve esindanud vandeadvokaadi Kaja Kallase pingutustest hoolimata leppisid riigikogu majanduskomisjoni liikmed täna kokku, et 12aastase investeerimiskindluse saavad ka prügist, turbast või uttegaasist soojust tootvad ettevõtted.
Majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul toetas komisjon muudatusettepanekut, mille jõustumisel paranevad oluliselt investeerimistingimused soojuse tootmisse, luuakse eelis keskkonnasõbralike ja valdavalt kodumaiseid kütuseid kasutavatele soojuse tootjatele.
Samuti tugevneb konkurentsiameti kontroll soojuse tarnelepingute üle. "Kõige selle tulemusel luuakse eeldused soojuse hinna alanemiseks mitmetes kaugküttevõrkudes," tääkis ta.
Täna arutusel olnud ettepanekute kohaselt väheneb sissetoodava Vene gaasi osakaal soojatootmises ning suureneb kodumaiste kütteallikate osakaal.
Lisaks lepiti kokku sättes, mille järgi ettevõtjad saavad investeerimiskindluse - üksmeelselt jäi selleks 12 aastane periood, mida hakatakse lugema kodumaise toormega, sealhulgas jäätmetest, turbast või põlevkivitöötlemise uttegaasist energia tootmise alustamisest.
Muudatusettepaneku järgi saab volitusi juurde ka konkurentsiamet, et teha järelvalvet soojuse hinna kujunemise ja konkurentsi üle ning soojuse tootmisviiside kooskõlastamise osas.
Eelnõu teine lugemine on kavas lõpetada 16. juunil. Lõpphääletus on planeeritud 17. juunile.
Seotud lood
ASi Tallinna Küte juhi Kristjan Rahu sõnul pole mõtet otsida monopolide ohjeldamise seaduseelnõu „monopoliseerimise“ tagant tema karvast kätt.
Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive sõnul hävitanuks AS Tallinna Kütte ettepanekute monopolide ohjeldamise eelnõusse sissehääletamine Eesti Energia prügipõletustehase projekti.
„Maailm liigub elektritarbimise suunas kiiremini kui kunagi varem – küsimus pole enam selles, kas, vaid selles, kuidas me seda teeme,“ ütles ABB Eesti sagedusmuundurite tehase inseneriosakonna juht Jaanus Karu Äripäeva raadio saates „Jätkusuutlik ja roheline“. Tema hinnangul kasvab elektritarbimine aastatel 2024–2034 enam kui kümme korda kiiremini kui teised energiaallikad. Aastaks 2050 on energiatarve hinnanguliselt 85% suurem kui praegu. See kasv tuleneb suuresti sellest, et elektrit kasutatakse järjest enam fossiilkütuste asemel – nii küttes kui ka transpordis,“ tõdes ta.
Enimloetud
2
Ardo Asperki viimane pikem intervjuu Stoneridge´i juhina
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Analüütik: väärindamise maht peab kasvama teravilja ja piima osas
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele