- pollumajandus.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- ehitusuudised.ee
- personaliuudised.ee
- ituudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- aripaev.ee
- foundme.io
- bestmarketing.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- raamatupidaja.ee
- kinnisvarauudised.ee
- mu.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- laanevirumaauudised.ee
- kalastaja.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: võime müüa miljardi euro eest võlakirju
"Me ilmselt kavandame kunagi küll võlakirjaemissiooni, aga see on pigem Eesti Energia investeeringute katmiseks, mitte taolisteks pisikesteks summadeks, nagu pensioni defitsiit seda laias laastus on," rääkis ta täna valitsuse pressikonverentsil, kommenteerides pensionikassa defitsiidi teemat.
"Kui need võlakirjaemissioonid tehakse, siis need on suurusjärgus 500 miljonit eurot, miljard eurot. Need mastaabid on hoopis muud. Siduda need pensionimaksetega – ma ei näe mingit põhjust. Kõik pensionärid võivad olla rahul, nende pensionid makstakse välja vastavalt seadusele," kinnitas Ansip.
Peaministri sõnul pole riik plaaninud emiteerida pensionikassa defitsiidi katteks võlakirju. "Ei pea seda ka mõistlikuks. Miks me peaks mingi ühe kuluartikli tarvis emiteerima võlakirju, et saada sealt tulu. Lõpuks on see riigieelarve kulu ja kui tuludest ei jätku, kajastub ka defitsiidina," märkis Ansip.
"Mis allikatest me seda konkreetset kulu katame, see on igal aastal eelarve koostamisel eraldi otsustada. Ma ei pea küll mingisugust sihtotstarbelist pensionikassa defitsiididi korvamise võlakirjaemissiooni korraldamist vajalikuks ja ka mõistlikuks," lisas ta.
Ansipi sõnul on võlakirjaemissioonid tavaliselt – kui neid millegagi seotakse – pigem investeeringud. "Eesti riigil on endiselt olemas valitsussektori reservid, nendes on tervikuna suurusjärgus 25 mld kr, valitsussektori võlakoormus on 15,5 miljardit krooni. Meie laenuvõtmisvõime on päris hea," selgitas ta.
Seotud lood
Endine riigikassa juht ja praegune SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen ütles Äripäevale, et Eesti saab kindlasti laenu, kui finantsturgudel säilib usaldusväärsus riikide kui laenajate vastu. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et laenu kasutamisest saadavat tulu ületaks laenu teenindamise kulusid.
Moodsad laolahendused sisaldavad lisaks digitaalsele tarkvarale ning robottõstukitele pool- ja täisautomaatseid riiulisüsteeme, tornladusid ning komplektseid turvalahendusi, mis lahendavad kogu ettevõtte siselogistika. Willenbrock Baltic OÜ projektijuht Jaan Viita rõhutab, et oluline on vaadata siselogistikat tervikuna, sest vaid nii saab välja töötada maksimaalset kasu toova terviklahenduse.
Enimloetud
3
4
Kolm õppetundi tulevikuks
6
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Kaitsetööstuspark peaks meil täna juba olemas olema, mitte alles 2027”
Kolm õppetundi tulevikuks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele