Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mathiesen manitseb riigi võlakirjade kulu tuluga võrdlema
Endine riigikassa juht ja praegune SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen ütles Äripäevale, et Eesti saab kindlasti laenu, kui finantsturgudel säilib usaldusväärsus riikide kui laenajate vastu. Samas tuleb eelnevalt veenduda, et laenu kasutamisest saadavat tulu ületaks laenu teenindamise kulusid.
"Kui finantsturgudel säilib usaldusväärsus riikide kui laenajate vastu, õnnestub Eestil kindlasti rahvusvahelisele turule suunatud võlakirju emiteerida," sõnas Mathiesen. "Intressi puhul saaksime kommenteerida võimalikku krediidipreemia suurust. Preemia oleks hetkel emiteerides ca 1-1,50% + korralduskulud. Preemia sõltub suuresti tehingu ajal turul valitsevatest meeleoludest ja müügistrateegia ning meeskonna edukusest."
Endine riigikassa juht lisas: "Iga võetava laenu puhul, olenemata selle vormist, on alati oluline kaaluda, et selle kasutamisest saadav tulu oleks suurem kui selle teenindamise kulud."
Eesti võib korraldada Eesti Energia investeeringute katmiseks võlakirjaemissiooni poole kuni miljardi euro (8-16 miljardit krooni) suuruses mahus, ütles peaminister Andrus Ansip.
Mitte kuigi ammu oli elektrivõrgu loogika lihtne: suured elektrijaamad tootsid elektrit ning võrk viis selle tarbijateni. Nüüd võib seesama tarbija ühel hetkel elektrit osta ja järgmisel seda oma päikesepaneelidest ise võrku müüa. Lisame siia akud, elektriautod, soojuspumbad, andmekeskused ja tuulepargid ning kunagisest ühesuunalisest süsteemist saab keerukas võrgustik, mis peab suutma muutustele reageerida peaaegu reaalajas.