Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööstur: valitsus läheneb töökohtadele valest otsast
E-Piima ja Eesti Piimaliidu juht Jaanus Murakas rääkis Äripäevale, et poliitikute pidevaid töökohtade loomise jutte kuulates tasub teada: mitmeid traditsioonilisi majandussektoreid toetades tekiks tunduvalt rohkem töökohti ja suureneks eksport tunduvalt kiiremini, kui riiklikult eelistatud kõrgtehnoloogiale panustades.
Majanduslanguse aegse madala nõudluse ning piimatootjate raske majandusliku olukorra tõttu on Eesti lautades tekkinud ligi 20 000 vaba lehmakohta. „Üks lehm loob kaudselt kolm töökohta, on, kuhu maapiirkondades tööle minna,“ selgitas Murakas. „Eesti on varem andnud tõumullikate ostuks toetust. Seda võiks teha ka praegu ja selle tulemusel tekiks lühikese aja jooksul hulgaliselt uusi töökohti.“
Muraka andmetel maksab tiine tõumullikas 1200-1300 eurot ehk ligikaudu 19 000-20 000 krooni. Sellised tiined mullikad tulevad lüpsma kolme-nelja kuu pärast, andes seejuures vasikaid, millest saab uued lüpsilehmad kasvatada. Masu ajal läksid lüpsilehmad lihakombinaati nii, et nende asemele uusi ei soetatud.
Rahaliste raskuste tõttu müüdi samas palju tõumullikaid Eestist välja, rääkis piimaliidu juht. Eesti lüpsilehmade arv langes lubatud 10 000 kvoodilehma pealt 85 000ni.
„Meil pole vaja uusi lautu ehitada ja traktoreid, need on olemas,“ märkis Murakas. „Kui toodame mobiiltelefone või metallist lauajalgu, toome metalli Venemaalt, lööme läikima ja müüme välja, kasumi viib investor ka Eestist välja. Meil pole mõtet teha superinnovaatilist toodangut, kui põllumaa on kasutuseta.“
Murakas ütles, et Eesti jaoks ajaloolise ekspordisektori ehk piimatoodete väljavedu piirab praegu lehmade arv, mitte investeeringud tehnoloogiasse. Sektori käive on 4 miljardit krooni. Muraka sõnul võib sama öelda ka teiste traditsiooniliste majandusharude, näiteks lihasektori kohta, kus töötuste ekspordivalmidust ahendab kohalike lihatootjate puudus.
Peaminister Andrus Ansipi pressiteenistuse teatel ei leidnud valitsusjuht aega tõumullikate ostmist kui kiirete töökohtade loomise ja ekspordi kasvatamise toetamist kommenteerida.
Põllumajandusministeeriumi andmetel keelab Eestil tõumullikate ostmise toetamise Euroopa Liit, mis soovib toetada investeeringuid põllumajanduslikesse hoonetesse ja -tehnikasse. Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 1974/2006 artikli 55 lõike 2 esimene lõik ütleb: "Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, loomade ja üheaastaste taimede ostmiseks ega nende taimede istutamiseks."
Võimalik on saada loomakasvatusehitise investeeringutoetust (MAK meede 1.4.2) ja ka mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetus (meede 1.4.1) võimaldab investeerida ainult seadmetesse ja ehitistesse.
Aastatel 2004-2006 toetas Eesti tõumullikate ostmist, kompenseerides piimatootjatele kuni pool mullika hinnast.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts ütles täna, et Eesti Energia aktsiad peaks olema kättesaadavad igale eestimaalasele ja ideaalis võiks kodumaisesse energiamonopoli raha investeerida 50 000 Eesti elanikku.
Töökinnas ei kaitse käsi üksnes mustuse ja kriimustuste eest. Tegu on isikukaitsevahendiga, mis peab vastama konkreetse tööga kaasnevatele riskidele, kuid võimaldama samal ajal töötajal oma ülesandeid mugavalt ja täpselt täita. Just kaitse ja kasutusmugavuse seosest sõltub palju see, kas kinnas päriselt ka enda eesmärki täidab.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Kebja: Eestisse mahuks 1–2 suurt andmekeskust
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Tööstusuudised esilehele